Alates jaanuarist 2024 on grupp töökaid "algajaid eakaid" tegelenud sellega, et uurida välja Rõuge valla vanemaealiste aktiivsus ja valmisolek kaasa rääkida ning hõlmata teisi kogukonnaliikmeid tegutsemisel ühise heaolu nimel. Oleme koos leidnud võimaluse, et moodustada vallavalitsuse juurde alatine komisjon – Rõuge valla eakate kogu. Selle koosseisu kuuluks viisteist 65-aastast ja vanemat Rõuge valla elanike esindajat ning üks Rõuge Vallavalitsuse esindaja. Vajame nüüd tagasisidet, kuidas seda parimal moel korraldada.

Avaldame Rõuge valla raamatukogudes ja Rõuge valla kodulehel põhikirja kavandi, millele ootame ettepanekuid ning tagasisidet 4. aprilliks. Avaliku väljapaneku ajal saab igaüks esitada arvamusi, küsimusi ja ettepanekuid raamatukoguhoidjatele või Mõniste ja Varstu piirkondade sotsiaaltöö spetsialistidele Kätlin Kannile (5307 3260, katlin.kann@rougevald.ee) ning Signe Arumäele (5334 1640, signe.arumae@rougevald.ee).

Tagasiside põhjal kujundab vallavalitsus aprillis lõpliku otsuse, mis loob esinduskogu jaoks juriidilise aluse. 16. mail toimub Haanja rahvamajas ülevallaline eakate kokkusaamine, kus iga piirkond valib ümarlaual oma esindajad esinduskogusse. Seejärel kinnitab Rõuge vallavalitsus oma korraldusega Rõuge valla esimese Eakate Kogu koosseisu ning esinduskogu hakkab tegutsema. 

Pane kalendrisse! Neljapäeval, 16. mail toimub Haanja rahvamajas ülevallaline eakate kokkusaamine, kus iga piirkond valib oma esindajad esinduskogusse. Palun anna oma piirkonna sotsiaaltöö spetsialistile teada, kui soovid Haanjasse sõita ühise tellitud bussiga. 

Milleks Rõuge valla eakatele esinduskogu?

Jaanuaris kogunesid vanemaealised valla piirkondade raamatukogudes arutama eakate esinduskogu vajalikkuse üle. Kokku osales aruteludel ligi sada vallaelanikku, kes väljendasid aktiivset huvi esinduskogu loomise vastu. Rõuge valla eakate aktiivsus ja valmisolek kaasa rääkida ning kaasata teisi kogukonnaliikmeid näitab kogukonna võimekust ja potentsiaali ühise heaolu heaks tegutsemisel, mida siiani ehk pole osatud piisavalt kasutada. Üldine hinnang oli, et praegune olukord vajab muutmist. Seega ei ole enam küsimus, kas Rõugesse on vaja eakate esinduskogu, vaid kuidas see tööle panna nii, et sellest tolku oleks.

Arutelude tulemusena koorusid välja üldised põhimõtted, mis juhivad tulevikus kavandatava eakate esinduskogu toimimist. Esmalt rõhutasid osalejad vajadust ametliku esinduskogu järele, mille kinnitaks vallavalitsus või volikogu. Oluline, et esinduskogust ei kujuneks „tühipaljas jututuba", millest midagi ei sõltu. See tähendab, et esinduskogul peab olema selge ja arusaadav koht vallajuhtimise struktuuris ja see aitab teha paremaid otsusesid meie kõigi jaoks ning võimaldab vanemaealistel paremini oma huvide eest seista. Koos vallavalitsusega tuleb kokku leppida koostöö põhimõtted, vastutused, õigused ja kohustused. 

Ühel meelel oldi ka esinduskogu liikmete jaotuse osas. Meie oludesse ei sobi n-ö ülevallaline ühtne valimisnimekiri, vaid lähtuda võiksime ajaloolistest kohalikest keskustest, kus on välja kujunenud oma suhtlusvõrgustikud ja tavad. Aruteludest jäi selgelt kõlama, et esinduskogu koosseisu liikmed tuleks määrata endiste valdade piirkondade kaupa, hõlmates Mõnistest, Varstust, Rõugest, Haanjast ja Missost pärit vanemaealisi. Igast piirkonnast valitaks võrdselt kolm esindajat, võimaldades laiemat esindatust – suuremad piirkonnad saavad niiviisi oma 3 liikme piires arvestada esindajate jaotumist ka oluliste külakeskuste lõikes (a'la Krabi Varstus, Ruusmäe Haanjas, Viitina Rõuges jne). 15 liikmega esinduskogu on paraja suurusega, kus erinevad vaated saavad esile tulla, aga samas säilib töövõime ja vastutustunne, mis liiga suure kogu puhul kipub hajuma. Leiti, et väga keerulist valimiste korraldust ei ole vaja ning kohapealsed võrgustikud suudavad avalikel kokkusaamistel läbipaistvalt ja konsensuslikult enda esindajad määrata. Samuti oldi ühel meelel, et esinduskogu liikmed ei esinda isiklikke huve, vaid kogukonna üldisi vajadus.

Üks oluline mure, mis tegi eakaid ettevaatlikuks, oli see, et kas selline uus asi toob juurde tegevusi ja kohustusi ning kuidas ikkagi hajaasustuses leida võimalusi ühisteks kokkusaamisteks ja aruteludeks. Siinkohal tuleb rõõmustada, et meie piirkondades on ajalooliselt välja kujunenud aktiivsed suhtlusvõrgustikud ja eakate kokkukäimiskohad, mida targalt planeerides saab edukalt rakendada ka huvikaitse tegevusteks. Samuti on raamatukogu töötajad kogukondadele igati toeks, aidates levitada infot ja pakkudes oma ruume kokkusaamisteks.

Esinduskogu perioodi pikkuseks on kavandatud neli aastat, mis võimaldab stabiilset ja järjepidevat tegevust ning vältida liigset vahetumist koosseisudes. See tagab ka esinduskogu liikmetele piisavalt aega kogukonna vajaduste mõistmiseks ja esindamiseks.

Eakate aruteludest kuuldud mõtted ja ideed peegeldavad selgesti kogukonna tugevusi ja potentsiaali kohaliku elu edendamisel. Järgnevad sammud (esinduskogu põhikirja kinnitamine, esinduskogu moodustamine, selle regulaarsed koosolekud ja avaliku arvamuse kaasamine) aitavad tagada, et kõik kogukonnaliikmed tunneksid end kaasatuna ja nende hääl oleks kuuldav ning arvestatud. 

Mis järgmiseks?