Jäätmemajanduse korraldus Rõuge vallas
Kelle poole pöörduda?
- Margit Päkk – Rõuge valla keskkonnaspetsialist
5346 7448, margit.pakk@rougevald.ee - Martin Hütsi – haldusspetsialist
529 5247, martin.hutsi@rougevald.ee - Villu Teder – haldusspetsialist
518 6381, villu.teder@rougevald.ee - Rõuge jäätmejaama operaator – 5917 3900
Kasulikud lingid:
Jäätmekogumispunktid Haanjas, Missos ja Mõnistes
Rõuge valla jäätmehoolduseeskiri
Segapakendikonteinerid – asukohad ja tühjendamise graafikud
Kuhu viia vanad patareid ja akud Rõuge vallas?
Väärarvamusi jäätmekäitlusest
Segaolmejäätmed on näiteks määrdunud ja katkised (korduskasutuseks kõlbmatud) riided, jalanõud, pehmed laste mänguasjad, toidujäätmetena tekkivad suured kondid, toidulisandid ja vitamiinid, kosmeetika, mähkmed, kassiliiv, CD-plaadid, tühjad/katkised pastapliiatsid, kirjaklambrid, hõõgniidiga lambipirnid, jahtunud tuhk, suitsukonid, kasutatud pabernõud, peegli- ja klaasikillud, katkised nõud (kastrulid, pannid, taldrikud jne) jms.
Jäätmeveo korraldusest Rõuge vallas alates 01.04.2024
Rõuge vallas jätkab jäätmevedu ka uuel perioodil (1. aprillist 2024 kuni aastani 2029) Eesti Keskkonnateenused AS.
Seoses sellega on meie elanikke ootamas mõned olulised muudatused seoses biolagunevate jäätmetega ning segapakenditega.
HEA TEADA:
- Eramajapidamised loetakse automaatselt kompostijateks ning neile ei rakendu korraldatud jäätmeveoga biojäätmete üleandmise kohustust. Oluline on, et toidujäätmeid segaolmejäätmete (prügi) konteinerisse ei pandaks, vaid kompostitaks oma majapidamises.
- Kortermajades on kohustus koguda eraldi nelja liiki jäätmeid: segaolmejäätmed, paber ja kartong ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, pakend.
Kortermajadel soovitatakse biolagunevate jäätmete kogumiseks kasutusele võtta 80–140-liitrised konteinerid, millega saab jäätmed jäätmevedajale üle anda.
Seoses biolagunevate jäätmete kogumise kohustusega palume korteriühistute esindajatel ühendust võtta Rõuge valla keskkonnaspetsialistiga (Margit Päkk: margit.pakk@rougevald.ee, 5346 7448).
- Eramajapidamistel on kohustus anda tasuta ära segapakendeid. Selleks otstarbeks toob jäätmevedaja tasuta pakendikotid, millega saab jätta pakendid jäätmeveo päeval segaolmeprügi konteineri juurde.
Miks on vaja biojäätmed ringlusse võtta?
Biojäätmetest tehakse kompostmulda ja biogaasi. Nõnda hoiame toitained ringluses ja kasutame vähem mineraalväetisi. Tore on ka mõelda, et rohelise bussi kütuseks on sinu kartulikoor. Nõnda liigume ringmajanduse poole!
Anaeroobses prügilas tekib biojäätmetest prügilagaas, mis rikub meie kliimat. Prügilad on kasvuhoonegaaside tekitajatest Euroopas lausa neljandal kohal. Seetõttu pole biojäätmete viskamine segaolmejäätmetesse enam lubatud!
Kui kogume biojäätmed eraldi, on teiste jäätmete kvaliteet kõrge. Pakendi- ja paberikonteinerid jäävad puhtaks ja kõik kogutu saab minna ringlusse. Ükski inimene ei pea kokku kallatud sodi hiljem üle sortima!
Allikas: Keskkonnaameti koduleht
Soovin oma maja eramaja juurde kompostrit, kust ma selle saan?
Biolagunevate jäätmete tarvis on kaubanduses ja e-poodides saadaval valik kompostreid, kuid neid pole keeruline ka ise kodus valmistada. Kindlasti on Rõuge vallas hulk puutööd tegevaid ettevõtteid, kellega just oma vajadustele vastava kompostri valmistamises kokkuleppele saab.
Jäätmemajandusega seotud uudised ja teated
Rakveres arutatakse, kuidas jäätmereform muudab kohalikke omavalitsusi ja kodanike igapäevaelu
Reedel, 22. novembril toimub Rakveres Art Hotellis avalik infopäev "Mida võiksid KOVid ja kohalikud elanikud teada uuest jäätmereformist?". Üritus on tasuta ning sinna on oodatud kohaliku omavalitsuse töötajad, korteriühistute juhid, kuid ka kõik teised teemast huvitatud.
Järva vallavolikogu esimees ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Rait Pihelgas rõhutab: "Jäätmereform on valdkonna kümnendi suurim muudatus. Eesmärk on luua süsteem, kus kõik osapooled, alates omavalitsustest kuni kodanikeni, saavad teadlikult panustada jäätmetekke vähendamisse. Reform teeb liigiti kogumise lihtsamaks ja kasumlikumaks, pakkudes samas keskkonnasõbralikke lahendusi kõigile."
"See ei ole ainult tehniliste muudatuste tegemine," ütles Rakvere linnavolikogu liige ja Euroopa kliimapakti saadik ning Eesti Korteriühistute Liidu esimees Andres Jaadla. "Jäätmereformi elluviimine tähendab ka teadlikkuse tõstmist. Igasuguste jäätmete vähendamine ja taaskasutus on meie kõigi ülesanne, mis nõuab igapäevaste harjumuste muutmist."
Infopäeva avab Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami, kes on ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu aseesimees. Eesti omavalitsuste ootustest reformile räägib Järva vallavolikogu esimees, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Rait Pihelgas. Nutikaid ja taskukohaseid viise toidujäätmete vähendamiseks jagab Andres Jaadla. Jäätmetekke vähendamise võimalustest kodaniku ja kohalikul tasandi vaates annab ülevaate Acento OÜ esindaja Kristiina Kerge. Kliimaministeeriumi vaate reformile esitab elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.
Päeva lõpetab paneelarutelu, kus osalevad Lääne-Viru jäätmekeskuse tegevjuht Priit Raamat, Eesti Keskkonnateenuste Lääne -ja Ida Viru piirkonna esindaja Taavi Leipalu ja Lääne Viru Omavalitsuste Liidu ettevõtlusvaldkonna juht Erkki Ehand.
Lisainfo ja päevakava: https://www.elvl.ee/elvl-ekul-ja-eesti-roheline-liikumine-korraldavad-mida-voiksid-kovid-ja-kohalikud-elanikud-teada
Huvi korral registreeru siin.
Üritus toimub Euroopa jäätmetekke vähendamise nädala raames, mille eesmärk on tõsta teadlikkust jäätmetekke vähendamisest ja edendada säästlikku tarbimist. Sündmuse korraldavad Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Korteriühistute Liit ja Eesti Roheline Liikumine. Sündmust rahastab ja kaaskorraldab Euroopa Kliimapakt.