Keskkond – kontaktandmed

Keskkonnaspetsialist

Margit Päkk
5346 7448
margit.pakk@rougevald.ee

Leia kiiresti:

Rõuge valla heakorraeeskiri 

Segapakendi konteinerite asukohad Rõuge vallas

Rõuge jäätmejaam

Suvine heinamaade niitmine

Mida teha hulkuva loomaga?

OÜ Rõuge Kommunaalteenus 

Teavita probleemist (annateada.ee kaardirakendus) NB! Tegu on vihje edastamise lahendusega. kui märkate olukorda, kus on ohustatud inimeste elu ja tervis, tuleb helistada 112.

Keskkonnateemalised uudised ja teated

Hulkuvad ja hüljatud kassid on valla jaoks probleem

Laupäeval teatati Viitina külast, et sealsesse bussijaama putkasse on toodud ja kinni pandud KAHEKSA ilmselt erinevatest pesakondadest pärit haigustunnustega kassipoega. Tooja oli neile jätnud ka tekijupi ja lati haisvat vorsti.

Kassid on meie koduloomad, lemmikud, pereliikmed…

Kui karvane sõber on juba perre võetud või jäänud, siis on meil tema ees kohustused ja vastutus. Nad ise ei saa end mitte kuidagi aidata. Kui, siis vaid kodust lahkudes, hulkudes ning võõrastes majapidamistes sealseid inimesi ja loomi kimbutades. Sageli teevad seda just isased kastreerimata kassid, keda on ühte koju saanud mitu – nad hakkavad rivaalitsema ja lõpuks lahkub mõni neist ise. See on ohuks ka kõigile vastutustundlikele loomaomanikele, keda koju satuvad koos võõraste kassidega haigused ja muud ebamugavused.

Loomaomanik on kohustatud hoolitsema selle eest, et tema loomad ei paljuneks soovimatult ega planeerimatult. Kui kassipoegadega toimetamine ja neile kodu otsimine pole just eesmärk omaette, siis oleks kõige mõistlikum lasta oma kassid steriliseerida või kastreerida.

Teadmiseks kõigile Rõuge valla elanikele:

Vallavalitsusel on kolm korralikku püüdmispuuri, millega saab kätte ka kõige metsikumaid kasse. Meie keskkonnaspetsialist on valmis teid aitama loomade püüdmisel, kui soovite neid steriliseerimisele või kastreerimisele viia.

Loomade sigimist ohjates pakume paremat elu nendele koduloomadele, kes meil juba olemas on.

Tõsi, paljunemist piiravad toimingud pole just odavate killast (kastreerimine ca 75–80 eurot, steriliseerimine umbes 120 eurot), kuid varjupaika sattunud hulkuvate ja maha jäetud loomade eest liiguvad järjepidevalt veelgi suuremad summad, rääkimata loomadele ja inimestele tekitatud emotsionaalsest kahjust. Iga varjupaika viidud loom maksab valla jaoks 51 eurot. Võib ju tunduda, et valla rahakott on midagi kauget ja hoomamatut, kuid see on siiski meie kõigi ühine raha, millesse ei saa vastutustundetult suhtuda.

Valla eelarves oli varjupaigale selleks aastaks planeeritud 10 000 eurot, selle sees on ka igakuine püsitasu Varjupaikade MTÜ-le (alates veebruarist tõusis hind pärast uut hanget 802 eurole kuus), kes teenindab kõiki Võru maakonna omavalitsusi. Juunikuu lõpu seisuga oleme selle aasta eelarvest ära kasutanud 5536 eurot. Seda summat arvestades saaksime aasta lõpuni viia iga kuu varjupaika umbes kaks kassi, kuid ainuüksi eelmisel laupäeval sai neid sinna juba seitse…

Miks loomad ei võiks maal vabalt elada, nagu nad seda alati on teinud?

(Suur)loomapidamine on viimaste aastakümnete jooksul kardinaalselt muutunud. Vanasti olid just suurlaudad kohad, kus oli kassidel hää põli, sest seal anti neile heldelt piima ja lihasaadusi. Samas on ikka veel majapidamisi, kus kasside arv ületab mõistlikkuse piiri. Meil on kodusid, kuhu külla minnes jälgivad sind kümned kassisilmapaarid. On teada, et nende loomade toiduks pole alati sobiv kassitoit, vaid leib, makaronid ja muud toiduained, mida odavamalt osta saab.  

Hulkuvate kassidega on seotud veel tõsiseid probleeme, millest räägitakse vähem. Üks neist on järjest sagedamini levivad rasked kassihaigused nagu seenhaigus, parvoviirus (rahva seas tuntud kui kassikatk), FELV ehk kasside leukeemia ja samuti FIV ehk kasside immuunpuudulikkuse viirus, mida kutsutakse ka kasside HIViks. Neid raskeid haigusi avastatakse varjupaika toimetatud kassidelt tihti ja suur tõenäosus on, et need levivad kastreerimata isasloomade kokkupuutel ja üksteisega purelemisel nii sülje kui vere kaudu.  

Rõuge valla keskkonnaspetsialisti Margit Päkk soovitab väga leida rahalised vahendid oma kassiga loomaarsti juures käimiseks ning vajalike protseduuride ja vaktsineerimise läbiviimiseks. Samuti tuletab ta meelde, et kasside vastutustundetu pidamine toob kaasa negatiivse mõju looduskeskkonnale: kassid armastavad teatavasti püüda kõike, mis liigub. Nii on üsna igapäevane, et õues vabalt liikuvad loomad püüavad nii linde kui nahkhiiri, konni, vesilikke kui ka sisalikke, oravapoegi ja närilisi. Selles nimekirjas on närilised ilmselt ainukesed loomad, keda meie inimestena kassi hambus tahame näha ja seda aktsepteerime. 

Rohkem infot, abi metsistunud loomade püüdmisel ja loomapuuride laenutamine: Rõuge valla keskkonnaspetsialist Margit Päkk (margit.pakk@rougevald.ee, 5346 7448)

Eelmisel laupäeval Viitinast leitud seitse kassipoega ja neile lisaks kaks paar päeva varem Ruusmäelt leitud kassipoega ootavad uut kodu Võru loomade varjupaigas: