Jäätmemajanduse korraldus Rõuge vallas
Kelle poole pöörduda?
- Margit Päkk – Rõuge valla keskkonnaspetsialist
5346 7448, margit.pakk@rougevald.ee - Martin Hütsi – haldusspetsialist
529 5247, martin.hutsi@rougevald.ee - Villu Teder – haldusspetsialist
518 6381, villu.teder@rougevald.ee - Rõuge jäätmejaama operaator – 5917 3900
Kasulikud lingid:
Jäätmekogumispunktid Haanjas, Missos ja Mõnistes
Rõuge valla jäätmehoolduseeskiri
Segapakendikonteinerid – asukohad ja tühjendamise graafikud
Kuhu viia vanad patareid ja akud Rõuge vallas?
Väärarvamusi jäätmekäitlusest
Segaolmejäätmed on näiteks määrdunud ja katkised (korduskasutuseks kõlbmatud) riided, jalanõud, pehmed laste mänguasjad, toidujäätmetena tekkivad suured kondid, toidulisandid ja vitamiinid, kosmeetika, mähkmed, kassiliiv, CD-plaadid, tühjad/katkised pastapliiatsid, kirjaklambrid, hõõgniidiga lambipirnid, jahtunud tuhk, suitsukonid, kasutatud pabernõud, peegli- ja klaasikillud, katkised nõud (kastrulid, pannid, taldrikud jne) jms.
Jäätmemajandusega seotud uudised ja teated
Maailmakoristuspäev kutsub koristama kodukanti, kalmistuid ja randu
Kuus aastat tagasi eestlaste eestvedamisel ellu kutsutud üleilmne Maailmakoristuspäev tuletab meelde, et mitte ükski mure ei leia vastust üleöö. Keskkonnateadlikkus, sealhulgas teadmine tarbimisest ning prügimajandusest, on ühiskonnas aastatega kasvanud, kuid probleem on endiselt lahendusjärgus.
Mullu võttis kodanikualgatusest osa ligi 50 000 eestlast ja 14,5 miljon inimest üle ilma. "Oleme kaasanud inimesi lasteaiast ülikoolini, ettevõtteid ja kogukondi. Maailmakoristuspäev on eelkõige ennetustöö," märgib Eesti aktsiooni eestvedaja Elike Saviorg, kelle jutu järgi on siiani umbes 90% Eesti kõikidest koristajatest moodustanud lapsed ja noored.
Iga koristuspäeva eel tõuseb päevakorda küsimus: kui kaua me koristame? Vastust otsides tuleb tõdeda, et hoogtöö korras koristamine iseenesest ei ole lahendus, vaid tähtis meeldetuletus. "Rõõm on näha, et soov kodukanti hoida ja korrastada ei ole enam haruldus," möönab Saviorg.
Tänavusel Maailmakoristuspäeval 16. septembril on kõik eestimaalased oodatud taas koristama. Koristust saab läbi viia nii üksi kui väikese või suurema seltskonnaga, kaasates tegevusse kasvõi terve kogukonna ja sõprusseltsi. Suuremaid avalikke koristusi on kõigil võimalik ka maailmakoristuse kodulehel maailmakoristus.ee registreerida, kutsumaks sekka rohkem huvilisi.
Tänavu koristame ka kalmistuid
Sel aastal pöörab Maailmakoristuspäev varasemast rohkem tähelepanu Läänemerele ja meie pikale rannajoonele ning meile kõigile ääretult olulistele paikadele – kalmistutele. Seetõttu utsitavad eestvedajad talgulisi korraldama koristusi ka surnuaias ja ranndandes ning muude veekogude ääres.
"Oleme varem rääkinud eri jäätmeliikidest, sellistestki, mis tihti prügina ei seostu. Näiteks suitsukonidest. Tänavu on taoliseks prügiks plastist kalmuküünlad, mida vedeleb maas ja looduses nii kalmistutel kui surnuaedade servades uskumatutes kogustes" tutvustab Eesti Maailmakoristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg siiani liialt vähe tähelepanu saanud kalmuküünla murest jäätmete maailmas.
Nii teeb Maailmakoristuspäev koostööd hauaplatside hooldus- ja renoveerimisteenuseid pakkuva ettevõttega Gratitude Services, kes on selles valdkonnas tegutsenud juba viimased neli aastat. "Kutsume kõiki eestlasi üles koristama meie kalmistuid ja kirikute ümbrust. Eestis viiakse aastas kalmistutele sadu tuhandeid plastküünlaid, mis jäävad tihtipeale pooltühjana kalmistutele vedelema või tassivad need linnud ümbruskonda laiali. Samuti visatakse paljudes kohtades plastjäätmeid lihtsalt aia taha või selleks mitte ettenähtud kohtadesse," selgitab probleemi ulatust Gratitude Services kaasasutaja Gerli Palgi. Lisaks jõuavad sageli need lagunematud plastist topsid tuulega teepervedele või metsa alla.
Nii et koristuspäeval võib iga inimene leida endale südamelähedase paiga ja selle prügist puhtaks teha. Igasugune panus on tähtis ja vajalik. Igal aastal on tuhanded eestlased noppinud linnatänavatelt, metsast, randadelt ja mujalt tonnide viisi prahti. Käiste üles käärimine ja koristamine on aga parim viis mõelda korra läbi oma harjumused, valikud ning elustiil. Samuti ei tohiks ära unustada asjaolu, et kõik veed viivad Läänemerre, mis tähendab, et ka näiteks kõige kaugemas Eesti paigas elava inimese kanalisatsioonivesi jõuab lõpuks merre välja.
2023. aasta Maailmakoristuspäeva rannakoristused said alguse juba suvel ning 31. augustil tähistame Läänemere päeva. 16. septembril aga tulevad kümned tuhanded eestlased välja, et kõik koos Maailmakoristuspäeval oma kodupaigad puhtaks kraamida. Maailmakoristusele saab registreeruda alates augustist maailmakoristus.ee kodulehel, samuti saab veebilehel registreerida avaliku koristuspaiga või -aktsiooni.
Kuidas koristust organiseerida?
- Prügi soovitame korjata enda ümbruskonnast. Sobib nii roheala, rand, kalmistu kui ka linnatänav. Vajadusel võta koristuskoha leidmiseks ühendust kohaliku omavalitsusega
- Väikeprügi kogumiseks soovitame kasutada taaskasutatud kotte (vanad saia- ja leivakotid). Neid on mugav panna avalikesse konteineritesse
- Prügi ladustamiseks soovitame kasutada avalikke või võimalusel isiklikku prügikonteinerit. Vajadusel küsi nõu kohalikust omavalitsusest
- Ohutuse tagamiseks soovitame kasutada kindaid, vajadusel helkurvesti
- Registreeri koristus maailmakoristus.ee kodulehel
- Küsimuste korral võta ühendust Maailmakoristuspäeva tiimiga - info@maailmakoristus.ee
Mida on oluline teada koristades kalmistut?
- Hauaplatsidelt tohib ära korjata ainult tühjad plastist küünlatopsid hauale astumata! Muust materjalist, laternates ning korduvkasutuses olevad küünlatopsid jäävad hauale.
- Kui prügi vedeleb hauaplatside vahel, teeradadel ja kalmistut ümbritseval alal, tohib selle ära visata. Hauakivi taga olevad esemed peavad alles jääma, need on pandud sinna põhjusega.
- Sorteeri prügi vastavalt kalmistu võimalustele.
Autor: Laura Vadam