Rõuge vallavalitsus on Rõuge alevikus valinud välja kolm ala, kus niidame sel aastal vähem. Üks neist on vallamaja ümber olev lilleniit, teiseks Kaussjärve-äärne heinamaa ning kolmandaks vallamaja ja kiriku vahel olev heinamaa.

Julgustame ka oma elanikke jätma oma kodu ümbert niitmata mõne elurikka lapikese, niitma harvemini ja kõrgemalt.

Miks peaks vähem niitma?

Kliima muutumine annab endast juba märku ka meie piirkonnas, kus viimastel aastatel on olnud pikki põuaperioode. Uuringud on näidanud, et kõrge heintaimestik peab põuale palju paremini vastu kui näiteks iga paari nädala järel väga nudiks niitmine – siis meie alad kõrbestuvad ja vaesuvad. Meie eesmärk on elu hoidmine.

Harvemini ja kõrgemalt niitmine toob juba paari aastaga kaasa elurikkuse suurenemise, mida esmapilgul ei oskagi märgata, sest see ei paista kaugele silma. Aga kui vaatama hakata, siis näeme, et  need lõhnad, vormid ja vaated pakuvad inimese erinevatele meeltele väga palju. Mullas on seemnevaru üüratu ja vähem niites hakkavad end taas näitama taimed, kes on seal kasvanud kunagi enne suuri niitmisi. Teatud seemned püsivad idanemisvõimelised väga pikka aega.

Meie lilleniitudel võib näha rahvusliblikat pääsusaba, aga ka metsmaasikaid, lepatriinusid, eri liiki kimalasi; võililletuttidel oleme näinud ohakalinde, murul näeme toimetamas sipelgatoidulist lindu väänkaela. Isegi kaitsealused liigid on leidnud vähem niidetud paikades kasvukohad – näiteks Rõuge Suurjärve jalgtee ja sõidutee vahel kraavis kasvab orhideedest kahkjaspunane sõrmkäpp!

Lõhnabuketi mitmekesisuses kannab esirolli naadiõis ja  kõrrelistest lõhnav maarjahein. Tuppa kaunistuseks võib niidult tuua näiteks väriheina, tee jaoks korjata kortslehte, naistepuna ja paiselehte.