2021. aasta kaasava eelarve rahvahääletusel olid järgmised ideed:

  1.  Mälestuskivi esimesest laulupeost osa võtnud Rõuge rahvale
  2. Karisöödi pargi kõlakoja esine plats
  3. Rõuge kooli juures oleva mänguväljaku arendus
  4. Varstu välijõusaal ja madalseikluspark
  5. Haanja välijõusaal
  6. Põdrapulli kuju Pullijärve kaldale
  7. Ruusmäe noortekoja veekaitseriba, juurdepääsutee ja parkla väljaehitamine 
  8. Haanja rahvamaja lava remont ja digiklaveri soetamine
  9. Madalseikluspark Viitina mõisaparki

 

1. Mälestuskivi esimesest laulupeost osa võtnud Rõuge rahvale

Püstitame Rõuge rahvamaja juurde Mälestuste parki mälestuskivi nendele Rõuge kihelkonna inimestele, kes võtsid osa esimesest laulupeost 1869. aastal, mis oli pühendatud pärisorjusest vabanemisele. Mälestuste park asub Rõuge alevikus rahvamaja ja kiriku vahel.  

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tagasi ideede nimekirja

 

2. Karisöödi pargi kõlakoja esine plats

Karisöödi pargis asuva kõlakoja ette oleks vaja ehitada tänavakividest plats suurusega kuni 50 ruutmeetrit.

Karisöödi park asub imeilusa Peeri jõe sopis, jõest on kanaliga eraldatud saareke, millele on Mõniste metskonna poolt rajatud kõlakoda koos tantsuplatsi ja pinkidega. Karisöödi pargi kasutus on olnud viimastel aastatel suhteliselt väike. Hiilgeaegadel toimusid seal Mõniste Päkapikumaa tegevus ning Mõniste Rahvamaja korraldas erinevaid kultuuriüritusi. Samas on koht oluline kohalikule kogukonnale just kokkusaamiskohana. 

2021. aastal tähistame Mõniste esmamainimise 635. aastapäeva ning sealse kogukonna aktiviseerimisele oleks igati abiks Karisöödi pargi korrastamine.

Karisöödi pargi maa-ala kuulub täna Rõuge vallale, tegemist on looduskaitsealuse pargiga. Mõniste valla ajal on koostatud ka pargi arendusplaan ning hoolduskava.

Rõuge valla arengukava tegevuskavas, mis äsja uuendati, on olulise tegevusena toodud ka peatükis Keskkond tegevusena nr 6 Looduskaitsealuste parkide hooldamine ning investeeringute osas tegevus nr 6 Parkide rekonstrueerimine ja hooldamine.

Kuna parke on vallas mitmeid, siis kahjuks pole neid kõiki üles loetletud isegi arengukava tekstis, aga see ei tähenda, et meile kohalikena see park oluline pole.

Karisöödi park on oluline looduskaitse seisukohast, see pakub huvi loodussõpradele. Samuti on koht oluline kohalikule kogukonnale kokkusaamiskohana ning laiemalt annab korrastatud park võimaluse korraldada erinevaid kultuuriüritusi.

 

 

 

 

 

 

Tagasi ideede nimekirja

 

3. Rõuge kooli juures oleva mänguväljaku arendus

Rõuge põhikooli juures asuv mänguväljak on aktiivses kasutuses nii koolilaste kui ka paljude teiste Rõuge noorte ja perede poolt. Praegune atraktsioonide hulk nii mänguväljakul kui ka alevis tervikuna on kesine - Rõuge kooli juures oleval mänguväljakul on kaks kiike, mille juures on pidevalt järjekord ja turnimisvõimalusi vähe.

Me ettepanek Rõuge valla kaasavasse eelarvesse on Rõuge kooli mänguväljaku lisaatraktsioonide soetamine ja paigaldus , et õppepäevade ajal saaksid vahetundides lapsed õues aktiivselt tegutseda ja muul ajal on mänguväljak noortele ja peredele atraktiivne ja tegevust pakkuv koht.

Paljude võimalustega mänguväljak toetab vahetult kooli kõrval asuvate sportimisvõimaluste (tenniseväljak, jalgpalliväljak, rajatav staadion) kasutamist ja tegevuste pakkumist kogu perele. See on tervist edendava Rõuge valla jaoks ülimalt oluline, et me inimestel on koht, kuhu koos lastega, st kogu perega tulla.

Sihtrühm: 

Mänguväljaku arendamisest saavad otsest kasu kõik me Rõuge põhikoolis õppivad lapsed. Samuti need Rõuge lapsed ja noored, kes veel või enam Rõuge põhikoolis ei õpi. Lisaks me kandi pered, kes saavad juurde võimaluse tegutseda perega koos: lapsed saavad mängida mänguväljakul, vanemad kasutada tenniseväljakut, välijõusaali või staadioni. Rõuge külalistele ja turistidele (lastega peredele) on see üks Rõugele lisaväärtust andev tegevuskoht.

Pilt on illustratiivne.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4. Varstu välijõusaal ja madalseikluspark

Varstu piirkonnas tunneme puudust välitingimustes lastele, noortele ja ka täiskasvanutele liikumis, sportimis-, osavus- ja koormustegevuste võimalusi pakkuvatest atraktsioonidest. Senised võimalused piirduvad lasteaia mänguväljaku ja kooli staadioniga, kuid need võimalused pole piisavad laste ja noorte liikumisharjumuste kujundamiseks. 

Suvel Varstu noortega tehes Võrus linnapäevi, kujunes noorte lemmikkohaks Koreli äärne välijõusaal. Seal saadeti mööda enamik ajast, väsimatu visadusega kasutati kõiki atraktsioone. Selgelt oli aru saada, et neile meeldis seal ja nad ootasid, et saaksid taaskord sinna minna. Ka ei ole olnud oluline, kas on kevad, suvi või talv, sest ka vastlapäeva tähistamise üks osa ajast läks Koreli välijõusaalis olemise peale. Seega iga ilmaga ja igal aastaajal on leitud seal tegevust. Tõenäoliselt läheks nii ka siis, kui see võimalus tekiks nende enda kodukanti.

Välijõusaali mõtte käisid välja Varstu noored ise, milles nähakse analoogiat Võrus Koreli oja äärde ja Võru Kreutzwaldi kooli hoovi rajatud välijõusaalidega. Samades mahtudes välijõusaali rajamine maksaks vahemikus 10 000 kuni 15 000 euro kanti, olenevalt siis, mis on need kindlad elemendid, mida paigaldada soovitakse. Välijõusaali atraktsioonide eelistus on turnimispuud ja poksikott, aga ala suuruse piisavuse tõttu on võimalik seda järgmistel aastatel edasi arendada.

Teise mõttena on kooli ja kogukonna liikmete veeretatud aastaid madalseikluspargi ideed ja otsitud võimalusi selle rahastamiseks. Kaalutud on erinevate asukohtade ümber. Arutasime ja leidsime ühiselt, et Varstu kandi eelkooliealiste laste, kooliõpilaste, piirkonna perede, elanike, külaliste ja noorte keskuse tegevuseesmärkide huvides vajame Varstusse välijõusaali ja madalseiklusparki, mis võiksid paikneda kompleksselt sihtgruppidele hästi ligipääsetavana ja lähedal, samas ohutus kauguses liiklusest. Välijõusaal-madalseikluspark on plaanis rajada Varstu Kooli hoone ja staadioni vahetus läheduses asuvale pargialale (kinnistud Spordiplatsi katastri nr. 86501:003:0098 ja Kooli 1 katastri nr 86501:003:0067). Turvalisus ja järelevalve objekti kasutuse üle on plaanis tagada Varstu Kooli valveseadmetega (paigaldamise kava 2021 I pa). Madalseiklusparki planeeritakse analoogsena Karulas Lüllemäe kooli kõrvale eelmisel suvel rajatuga. Hinnapakkumised on küsitud samalt ehitajalt, kaasavasse eelarvesse võrdselt poolele summale välijõusaali maksumusega, so mahus 7500 eurot. Oleme küsinud ehitajalt ka paikvaatluse järel ideaalselt paiga võimalusi ära kasutada soovides rohkemate radadega planeeringule hinnapakkumist arvestades etapiviisilist tulevikuperioodide lisaarenduste teostamise püüdu ja tahet.

Meie ettepanekus jaguneks rahastus võrdselt pooleks välijõusaalile 7,5 tuhat € ja madalseikluspargile 7,5 tuhat €. Rajatised saaksid paiknema ühel haljasalal kõrvuti vahetult koolimaja ja staadioniga piirneval kinnistul, mis on täna ka ühest küljest valgustatud. Haljasala teises pooles valgustamist on võimalik korraldada soodsalt päikeseenergial töötavate valgustitega.

Varstu välijõusaali ja madalseikluspargi valmimine toetaks Rõuge valla arengukavas välja toodud visioone.

Sihtrühm:

Põhiliseks sihtrühmaks on kohapealsed ning paikkonda külastavad liikumistegevuste harrastajad, noored, õpilased, lapsed, pered jne. Varstu Koolis õpib 65 õpilast, lasteaias 21 last. Sihtgrupiks on kahtlemata ka Varstu staadionil ja koolihoones asuvas spordisaalis erinevates ringitegevustes osalevad Rõuge valla ja Võru linna koolide lapsed ja noored, laagrites osalejad jne.

Välijõusaali sihtgrupiks hindame pigem keskmist ja vanemat põhikooli vanuseastet ning noori ja täiskasvanuid. Madalseiklusraja sihtgruppideks peame kõiki, koolieelikutest täiskasvanuni.

 

Pildid on illustratiivsed.

 

 

Tagasi ideede nimekirja

 

5. Haanja välijõusaal

Haanja välijõusaali rajamise soov on kohalikel spordientusiastidel olnud aastaid. Viimati olid siin erisuguste võimlemis- ja jõuvahenditega välijõusaal umbes kümme aastat tagasi. Need lammutati, kuna ei vastanud kaasaegsetele ohutusnõuetele. 

Uus ja kaasaegne Haanja välijõusaal hõlmaks erisuguseid levinumaid harjutusvahendeid (nt lõuatõmbekangid, ronimisköis või -toru, horisontaalne redel jmt) ning trenažööre. 

Planeeritava välijõusaali asukoht on Haanja puhke- ja spordikeskuse spordiradade läheduses, kooli kasutuses oleva staadioni kõrval (maa sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa). Võimalikud asukohad on näidatud skeemil (fail eraldi lisatud). 

Rajatise olemasolu Haanjas annab võimaluse kohalikele elanikele, suusasporditraditsiooniga põhikooli õpilastele ning puhke- ja spordikeskuse külastajatele edendada oma füüsilist vormi ning parandada seeläbi heaolu, tehes seda turvaliste ja kaasaegsete jõuvahenditega. Rajatav välijõusaal toetab valla laiemat eesmärki aidata kaasa oma elanike tervislikuma ning sportlikuma eluviisi saavutamisele. Ühtlasi avardab see võimalusi tegeleda spordiga õues.

Sihtrühm:

Sihtrühma kuuluvad Haanja kooli õpilased, Haanja küla noored ja täiskasvanud, kõik tervisespordihuvilised ja tulemussportlased. Välijõusaali saavad kasutada nii lapsed ja koolinoored kui ka täiskasvanud ja eakamad, nii Haanja elanikud kui ka kaugemalt tulijad. 

Pilt on illustratiivne.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tagasi ideede nimekirja

 

6. Põdrapulli kuju Pullijärve kaldale

Misso Põdra skulptuur leiab endale asukoha Pihkva-Riia maantee ääres, Pullijärve kaldal asuvas Misso vana koolimaja pargialal, mida on planeeritud lähiajal uuendada. Põdra skulptuuri eesmärk on toetada koolipargi arendust ning luua Missomaa endistele, praegustele ja tulevastele elanikele oma paikkonna sümboli füüsiline kuju. See loob silla mineviku ja oleviku vahel,  ühendab generatsioone, aitab luua ning suurendada elanike ühtsus- ja kuuluvustunnet. Põdral on Misso jaoks oluline sümboolne tähendus. Põder oli endise Misso valla vapiloom ja tunnussümbol. Pullijärv ja selle kaldal asuv Pulli küla (hetkel Misso aleviku osa) kandsid minevikus Pullipõdra nime. Legendi järgi olevat hundid põdrapulli jääle ajanud ja sinna kukkudes huntide saagiks langenud.

Planeeritud põdra kuju on välja lõigatud lehtmetallist ja painutatud kaarde, et anda rohkem ruumilisemat tunnet. Põder seisab alusplaadil, kuhu on hiljem võimalik lisada Rõuge valla kaart koos oluliste turismiobjektidega. 

Koos vana koolimaja ja koolipargi arendusprojektiga loob Misso Põder uue kohtumispaiga ja turismiobjekti, mis toetab nii Missomaa kui kogu Rõuge valla turismiettevõtteid. Hetkel puudub Rõuge vallas Misso piirkonnas pilkupüüdev turismiobjekt või vaatamisväärsus, mistõttu turist on tihti siin üksnes läbisõidul. Missomaa saab uhke olla oma kaunite järvede üle ning seetõttu vaatamisväärsuse loomine Pulli järve kaldale loob võimaluse, et turist märkab seda ja uurib lähemalt ka piirkonna teisi võimalusi. Põder köidab Pihkva-Riia maanteel sõitjate tähelepanu ja meelitab (näiteks pildi tegemiseks) peatuma. Venemaalt Riiga ja mujale Euroopasse reisijad läbivad Rõuge valda ca 15 km ulatuses, aga hetkel ei meelita miski neid sel teekonnal peatuma ja seega jääb ka info Rõuge valla turismiobjektide võimalustest jagamata. Misso Põdra kuju loomine on esimene etapp muutmaks Riia-Pihkva maantee äärne ala ja Misso piirkond atraktiivsemaks nii turistidele kui kohalikele elanikele. 

Kuna Rõuge vallas tervikuna väärtustatakse loodust, siis pikemas perspektiivis võiks ideed laieneda ka teistesse Rõuge piirkondadesse. Näiteks igas Rõuge valla piirkonnas asub üks  sarnases stiilis oma tunnuslooma kuju (näit. Mõnistes hunt jne). Moodustub omamoodi võrgustik, kus iga kuju juures on info teistest Rõuge valla loomadest, mis suunab inimesi siin piirkonnas ringi sõitma ja "loomakujude" tuure tegema. Kujude loomine on Rõuge valla poolne austusavaldus loomadele, kellega meie, maa -ja metsarahvas, kõrvuti läbi aegade koos oleme eksisteerinud.

Ettepaneku toetamine on oluline Rõuge valla eelarvest, kuna see toetab piirkonna atraktiivsemaks muutmist ja valla turismi arengut, samuti tugevdab kogukonna ühtsustunnet Rõuge valla osana.

Sihtrühm

  • Misso piirkonna endised, praegused ja tulevased elanikud, kellele luuakse oma paikkonna sümboli füüsiline kuju, mis loob silla mineviku ja oleviku vahel ja ühendab generatsioone.  
  • Rõuge valla turismiettevõtteid, kelleni jõuavad kliendid, kes seni ilma peatumata Eestist läbi sõitsid.
  • Pihkva-Riia maanteel reisivad inimesed, kellele tekib põhjus peatumiseks ja sealt edasine huvi Rõuge vallas pikemalt aega veeta.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tagasi ideede nimekirja

 

7. Ruusmäe noortekoja veekaitseriba, juurdepääsutee ja parkla väljaehitamine

Ruusmäe Noorteklubi kasutusse antud hoone valmis 2018. aastal. Hävinev hoone päästeti just tänu noorte pikaajalisele aktiivsele tegevusele kodukohas ning järjepidevusele rohkete taotluste esitamistel. Hoone valmimisega ei ehitatud välja projektis ettenähtud hoone ümber olevat veekaitseriba, mistõttu on vihma ja lumekahjustused juba seintel näha. Välja jäi ehitamata ka kattega juurdepääsutee ja parkla. Väga minimaalses pikkuses on ehitatud jalgtee mõisa suunas. 

Hoone kasutuse käigus on puudust tuntud just kattega juurdepääsuteest, parklast kui ka jalgteest, mis suunduks Rogosi mõisa sissepääsu poole. MTÜ Ruusmäe Noorteklubi on tellinud noortekoja ümbruse edasisteks arendustöödeks ehitusliku projekti Jaan Vene Projektibüroolt (lisatud) ning projekteerimiskulud on tasutud klubi omavahendite arvelt. Nimetatud tööde teostamiseks esitati 2020. aasta märtsis taotlus LEADER programmi, kuid jäime rahastuseta.

Ruusmäe noortekoda asub Rogosi mõisa vahetus läheduses ning on mõisamiljöö loojaks. Rõuge valla arengukavas ja tegevuskavas kajastub: noorsootööasutuste välialade arendamine – Ruusmäe noortekoja ümbruse korrastamine (teede ja platside rajamine, valgustuse paigaldus, grillkoja ja välijõusaali ehitus). Tegevus on kookõlas Rõuge valla arengukavaga.

Noortekoda ja noortekoja ümbruse korrashoid on pälvinud tunnustust maakondlikul tasandil ja kaugemalgi – noored on ise olnud aktiivsed maja ümbruse korras hoidjad. Hoolitakse.

Kui viiksime ellu täismahus tööd, siis oleks projekti kogumaksumus 27 206,68 eurot. Kaasava eelarve piirmäär on 15 000 eurot ning selle tõttu piirdume ainult maja ümber veekaitseriba, juurdepääsutee ja parkimiskohtade väljaehitamisega.

Tehtavad tööd ei vaja tulevikus rahalist väljaminekut, vastupidiselt – hoone seinad ei kahjustu, sissesõidutee on nõuetele vastav ning muruplatsi ei kasutata parkimiseks.

Sihtrühm:

Kasusaajateks on eelkõige piirkonna noored ( ca 50 inimest), noortekoja kasutajad – külalised ja Rogosi mõisa üritustest osavõtjad.

Noortekoda kuulub Rogosi mõisakompleksi (endine mõisa sepikoda), siis saab kasusaajateks lugeda kõik, kes hoolivad Eestimaa mõisakultuurist.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tagasi ideede nimekirja

 

8. Haanja rahvamaja lava remont ja digiklaveri soetamine

Haanja vald ja kohalikud MTÜ-d on olnud varasematel aastatel hoolsad Haanja rahvamaja renoveerimisel ja korrastamisel. Hulgaliselt on tehtud töid ning ajalooline Haanja rahvamaja on saanud palju kiidusõnu oma hubasuse, korrasoleku ja armsuse eest.

Selles vägeva vaimuga hoones on üks väga nõrk koht - lava. Lava all olevast keldrist tuleb saali rohkelt külma (kaks ahju ei jõua saali ära kütta) ning lava lagi on väga kehvas seisus. Tarvis on soojustada lavaalust keldrit ning korrastada lava ilmet (tegemata küll suuri töid elektri, valgustuse ja helinduse osas). Oktoobrikuus korraldasime talgud ja ettevalmistava tööna said keldriruumid puhtaks tehtud, nüüd on tarvis vaid soojustamistööd ette võtta.

Teiseks suureks mureks on klaveri puudus. Igivana annetusena saadud klaver on oma aja ära elanud ning ürituste korraldamisel tuleb kasutada süntesaatorit või siis toovad esinejad ise digiklaveri kaasa. Taoline olukord pole mõistuspärane. Rahvamaja saali kasutab Haanja lasteaed, kool, lisaks soovivad meelsasti majja tulla erinevad kontserdid ja esinejad. Hetkel tuleb piinlikkusega teatada, et meil puudub klaver.

Kahjuks on Haanja rahvamaja lava remontimise tööd lükatud Rõuge valla eelarves 2022. aastasse ning käesolev viiruslik olukord ei luba rahvamajal ka omatulu teenimist.

Lava remondist ning digiklaveri soetamisest saab tulevikus vaid tulu loota.

Sihtrühm:

Kasusaajateks on Haanja lasteaed ja kool, kontsertide külastajad, külalised.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tagasi ideede nimekirja

 

9. Madalseikluspark Viitina mõisaparki

Idee ja asukoht: Ideeks on rajada Viitina mõisaparki madalseikluspark. Täpsemaks asukohaks oleks mõisapargis pisikeste laste mänguväljaku kõrval olev ala.

Eesmärk ja olulisus: Madalseiklusparkide eesmärgiks on pakkuda rohkem õuetegevust ka suurematele lastele, noortele ning ka täiskasvanutele. Üha enam veedavad noored aega toas ja vähe aktiivselt ja kõik täiskasvanud tahavad, et noored oleks rohkem õues ja liigutaks end, sest see on parem nende füüsilisele ja vaimsele tervisele. Samas on täiesti arusaadav, et internet pakub noorele põnevamat tegevust, kui nõukaaegsel turnikal kulli mängminine, seda eriti nooruki eas, kus otsitakse märksa enam seiklust ja põnevust. Selleks tulebki luua neile atraktiivsemad tingimused õues vaba aja veetmiseks. Antud projekt lookski Rõuge valda juurde ühe võimaluse, kuidas noori ja lapsi rohkem õue meelitada.

Mis uue võimaluse idee avab? Madalseikluspargid on oma olemuselt nagu mänguväljakud, aga mõeldud palju laiemale ringkonnale. Kuigi oluliseks eesmärgiks oleks noori ue meelitada, siis tegelikult leiavad madalseikluspargis tegevust ka väiksed lapsed ja ka täiskasvanud. Seikluspargi väljakud on väga arendavad. Sealsed atraktsioonid toetavad kehalist arengut, keha tugevust, koordinatsiooni ja tasakaalu. Kuna seiklusparkides leiavad tegevust igas vanuses inimesed, siis on need ka suurepärased kohad, kus perega koos aega veeta. Selliseid võimalusi võiks igal pool rohkem olla, sest taolisi kohti otsivad ka möödasõitvad turistid (eriti lastega reisivaid turiste). Oluline on ka märkida, et taolised madalseikluspargid on täiesti ohutud, sest kogu tegevus toimub madalal kõrgusel. Lisaks rajatakse madalseikluspargis võimalikult loodussäästlikult jka puid kahjustamata.

Miks just Viitina mõisapark? Esiteks sellepärast, et Viitina mõisapark on väga ilus ning sümboolne koht Rõuge vallas. Seal on kõrged puud, mille vahele on hea park rajada. Paljud möödujad teevad pargis ja järve ääres peatuse (eriti suvisel ajal), seikluspark muudaks peatuse veelgi sisukamaks. Viitinas puudub suurematele lastele (noortele) mõeldud mänguväljak või tegevuspaik. Lisaks on kogukonna ja omavahelise suhtluse hoidmise eesmärgil väga vajalik, et igas Rõuge valla külas oleks noortele mingi tegevuspaik, mis võimaldab erinevates kohtades põnevalt aega veeta. See tihendab ka külade omavahelsit suhtlust ja läbikäimist.

Sihtrühm:

Põhiliselt on väljaku eesmärk nagu eelpool kirjutatud noori, lapsi ja lastega peresid rohkem üheskoos õue tegutsema meelitada. Seega ongi põhiliseks sihtrühmaks Rõuge valla noored, lapsed ja lastega pered. Seikluspargis ja selle ümbruses saab seikluslikult ja arendavalt teostada ka õuesõpet (korraldada maastikumänge jms õppemänge), seega saavad pargist kasu kõik ümbruskonna koolid ja lasteaiad.

Laiemalt vaadates saavad sellest kasu kogu Rõuge vald ja kõik ümbruskaudsed inimesed. Näiteks meelitavad sellised madalseikluspargid kohale turiste (eriti lastega reisivaid peresid). Mida rohkem on Rõuge vallas põnevaid tegevusi peredele ja noortele, seda atraktiivsem on vald ka elukoha sihtkohana.

Pilt on illustratiivne.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tagasi ideede nimekirja

Rõuge valla kaasav eelarve

Kaasav eelarve on paljudes Eesti omavalitsustes ja ka maailma riikides kasutatav menetlus eelarve koostamisel, kus kohaliku kogukonna liikmetel on võimalus eelarve koostamisel teatud summa osas kaasa rääkida.

Vastavalt Rõuge valla kaasava eelarve menetlemise korrale saavad rahastuse kaks enim hääli saanud ideed tingimusel, et kaasava eelarve objektid asuvad valla erinevates piirkondades (Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge, Varstu).

Idee peab olema teostatav 2021. aasta jooksul ja ühe idee maksimaalne rahastus on 15 000 eurot.

Ettepanekute esitamine

Ettepanekud tuleb esitada vallavalitsusele allkirjastatult paberil või e-posti aadressil vald@rauge.ee hiljemalt 27. detsembril 2020. Ettepanekuid võib esitada igaüks.

Kaasava eelarve objekt peab olema meie vallaga seotud, pakkuma avalikku hüve ja olema avalikus kasutuses ning sellest ei tohi tekkida ebamõistlikke kulusid valla järgnevate aastate eelarvetele. Kaasava eelarve objektiks ei sobi investeeringud, mille realiseerimine tooks kellelegi otseselt ärilist kasu või võimaldaks kellelgi enda kohustusi vähendada.

Ettepanek peab sisaldama järgmist:

  • esitaja nimi, kontakttelefon ja e-posti aadress;
  • ettepaneku nimetus (lühike fraas, mis iseloomustab ettepaneku sisu);
  • idee kirjeldus, planeeritav asukoht, eesmärk ja olulisus (lühike kirjeldus, millisele Rõuge valla vajadusele ettepanek vastab, millise probleemi lahendab või millise uue võimaluse avab; mis on ettepaneku eesmärk; miks on ettepaneku teostamine Rõuge valla eelarvest vajalik ja oluline);
  • sihtrühma kirjeldus (kes saavad probleemi lahendamisest või uue võimaluse avanemisest otsest kasu; nimetada hinnanguliselt sihtrühma suurus, vanus jm olulised tunnused);
  • ettepaneku hinnanguline maksumus (kalkulatsioon peb põhinema hinnapakkumistel, turuvõrdlusel vmt) ja eeldatav iga-aastane kulu tulevikus;
  • muu oluline info ja ideed iseloomustavad materjalid (eskiis, joonis, foto, kirjeldus sellest, mida oleks idee hindajail lisaks oluline teada).

Idee tuleb esitada vormil, mille saate alla laadida SIIT.

Ettepanekute sõelumine (jaanuari 2. nädal)

Ettepanekuid sõelub 9-liikmeline komisjon lähtuvalt järgmistest kriteeriumidest:

  • idee teostatavus ühe kalendriaasta jooksul;
  • kulutuste põhjendatus ja eelarve läbipaistvus;
  • mõju valla eelarvele tulevikus.

Kõik sõelale jäänud ideed pannakse rahvahääletusele.

Rahvahääletus (jaanuari 4. nädal)

Rahvahääletusel saab osaleda iga vähemalt 16-aastane Rõuge valla sissekirjutusega elanik.

Üks inimene saab hääletada kolme erineva idee poolt.

Hääletamine toimub 18.−24. jaanuaril 2021 keskkonnas VOLIS. Soovi korral saab isikut tõendava dokumendi esitamisel hääletada E–N kell 13.00–16.00 ka Rõuge vallavalitsuses, Haanja, Misso ja Varstu teenuskeskuses ning Mõniste raamatukogus.

Rahvahääletuse tulemused avaldatakse valla infokanalites jaanuari IV nädalal.

Idee elluviimine

Rahvahääletuse tulemusel selguvad kaks enam hääli saanud ideed, mille objektid peavad asuma valla erinevates piirkondades. Nende ideede elluviimise korraldab vallavalitsus koostöös ettepanekute esitajatega ühe kalendriaasta jooksul.

Kui hanke tulemusel selgub, et ettepaneku elluviimise maksumus ületab eelarves ettenähtud rahalisi võimalusi, annab vallavalitsus ettepaneku esitajale võimaluse leida puudujääva osa jaoks kaasrahastus. Kui ettepanek ei saa kaasrahastust, viiakse ellu paremusjärjestuses järgmine objekt.

Laadi alla: Rõuge valla kaasava eelarve ettepaneku esitamise vorm.