11.03.2024

Kolmapäeval, 6. märtsil peeti Haanja rahvamajas dialoogi teemal „Mida on meil vaja selleks, et haridusvõrgu ümberkorraldamine tooks Haanja Koolile ja kogukonnale kasu?"

Lapsevanemate poolt kokku kutsutud kohtumisel osales 20 inimest koolist, kogukonnast ja omavalitsusest. Vestlusringis esilekerkinud peamised teemad on kaardistatud juuresoleval joonisel ning järgnevalt üksikasjalikult lahti kirjutatud.

Dialoogis osalejad selgitasid ümberkorraldamise protsessiga seonduvaid pingeid. Kõige enam teeb murelikuks see, et inimesed ei tea, millised muudatused neid ees ootavad ning kuidas nende igapäevane elu- ja töökorraldust peale koolide ühendjuhtimise alla viimist toimima hakkab. Teadmatus ja segadus muudatuste ulatuse ja mõju osas on tekitanud vastuseisu ümberkorraldustele nii laste, õpetajate, kui ka lapsevanemate hulgas.

Pikalt vastuseta olnud küsimused tekitavad ärevust ning ebakindlust tuleviku ees. Kui õpetaja ei saa olla kindel oma töökoha püsivuses ega lapsevanem lasteaia ja kooli järjepidevuses, hakatakse kiirelt otsima töö- ja õppimisvõimalusi mujalt. Ruusmäe kogukond on juba ühel korral kooli hääbumise ja kaotuse üle elanud ning neil on hirm sarnase olukorra kordumise ees. Haanja inimesed on viimaste aastate jooksul kogenud mitme direktori vahetumist ning tunnevad ärevust, sest muudatused löövad kõikuma alles saavutatud sujuva koostöö koolikollektiivis ja lasteaiarühmadega. Kohtumisel osalejates tekitab muret ühendjuhtimisega kaasnev töökoormuste jagamine erinevate majade vahel, sest keerukas on hoida ja luua sidusaid suhteid, kui inimesed on kohapeal vaid paaril päeval nädalas. Haridusvõrgu ümberkorraldamisega kardetakse koolide muutumist liialt ühetaoliseks ning kohaliku eripära lahustumist.

Vestlusringis tulid nähtavale kuus omavahel tihedalt seotud vajadust, mille täitmine haridusvõrgu ümberkorraldamisel on oluline nii õpetajate, laste, lapsevanemate, kui ka kogukonnaliikmete jaoks. Olulisimaks peeti selguse- ja kindlusevajadust ning, et muudatusi juhitaks selgelt, läbipaistvalt ja kõiki osapooli arvestavalt. Haanja piirkonna inimeste jaoks on oluline, et haridusvõrgu ümberkorraldamisel kantaks edasi olemasolevaid väärtusi, jääks püsima ja muutuks tugevamaks paikkondlik identiteet. Kooli ja kogukonna püsimajäämiseks vajatakse tõhusamat koostööd omavalitsuse ja kohalike inimeste vahel. Soovitakse olla kaasatud tõsiseltvõetava partnerina valla otsustus- ja juhtimisprotsessides.

Selguse- ja kindlusevajadus tähendab dialoogis osalejate jaoks:

• selgust muudatuste ulatuse ja mõju osas koolielu ja õppetöö korraldusele, et pingeid maandada, oma tööst rõõmu tunda, õpilasi ning kogu kooli kollektiivi hoida ja toetada;
• kiireid vastuseid pakilistele küsimustele;
• selgust kooli nime ja koolipere kuuluvuse osas: kas oleme Haanja või Rõuge õpilased ja õpetajad?
• selgust, kuidas ühendasutustes ressursse jagatakse;
• lasteaia ja kooli lapsevanematele muudatuste selgitamist, et mõista, kuhu me kuulume ja otsustada, millisesse kooli me lapse saadame:
• kindlust, et ei kordu kooli hääbumine nagu juhtus Ruusmäel;
• kindlust, et KOV ja ühendkool seisavad Haanja Kooli ja piirkonna püsimajäämise ja arengu eest.

Vajadus läbipaistvalt ja kõiki osapooli arvestavalt juhitud muudatuste järele tähendab:

• vajadust, et muudatused toimuksid sujuvalt;
• vajadust kindla ja läbipaistva juhtimisstruktuuri ning selgete juhiste järele;
• muudatustega kohanemise toetamiseks aja võtmist: suuremad muudatused tulgu loomulikult ja aegamööda;
• sagedamaid kohtumisi kõigi sihtrühmadega (õpetajad, lapsed, lapsevanemad) muudatuste negatiivsete ja positiivsete tahkude selgitamiseks;
• igapäevase töö korraldus, põletavate küsimuste vastused, õppetöö kokkulepped peavad saama selgeks kevadel;
• stabiilsust ja kindlust õpetajate töölepingute osas;
• ka uue struktuuriga on vaja kohapeale juhte, õpetajaid ja spetsialiste, kes oleksid KOHAL, et lastel, lapsevanematel ning kogukonna liikmetel oleks lihtne häid suhteid hoida ja luua;
• vajadust imeinimeste järele, kes ühendasutuse loomise ja koordineerimisega päriselt hakkama saaks;
• vajadust, et iga inimene räägib muudatustes kaasa ja kasvatab tahet koos edasi minna;
• teineteise ja omavalitsuse usaldamist: tunnet, et oleme tegutsemas ühiste eesmärkide nimel.

Olemasolevate väärtuste edasikandmise vajadus tähendab:

• vaja on jätkata Haanja Kooli traditsioonilisi kultuuri- ja spordisündmusi;
• Haanja Kooli ja lasteaiarühmade vahel saavutatud koostöö peab säilima;
• kooli ja kogukonna koostöös loodud traditsioonid peavad edasi kestma, need viivad meid edasi (nt. Paikuskunstipäev, Vällämäele puuslikute viimine, võro keele nätäl) ja aitavad noortel oma identiteeti kasvatada;
• seista selle eest, et meie olemasolevad õpetajad jätkaksid;
• vaja on alal hoida Haanja piirkonna eripära ja meile omaseid väärtusi;
• vaja on, et säiliksid kohalikud sümbolid ja jääks alles võimalikult palju seda, mis täna olemas on ja hästi toimib.

Oma identiteedi säilitamise ja tugevdamise vajadus tähendab:

• kohalik kool peab aitama lastel tugevaid juuri kasvatada: tahame teada ja tunda, kuhu me kuulume, vajame oma kooli identiteedi tunnetamist;
• Haanja Kool sümbolina peab püsima: alles jäägu kooli nimi, sümbolid ja lugu;
• eraldi õppekohtade nimede säilitamist, et oleks võimalik esindada oma piirkonda noorkotkaste ja kodutütardena, spordiüritustel, võistlustel ja olümpiaadidel;
• kooli igapäevases tegevuses ja kommunikatsioonis on vaja esile tuua kogukonna väärtusi;
• Haanja Kooli majale on vaja silti, et oleksime nähtavad ja äratuntavad;
• alles peavad jääma koolide eraldiseisvad õpilasesindused;
• igale õppekohale oma õppekava võimaldamist;
• iga kooli omapära säilimist ja õigust korraldada koolielu vastavalt kohalikele vajadustele.

Vajadus koostööks kooli ja kogukonna püsimajäämiseks tähendab:

• vaja on aidata kasvatada noortel tugevamaid kohalikke juuri, et need tooks ta peale tiibade sirutamist tagasi siia elama;
• kohalikku kultuuri, keelt, kombeid ja uskumust on vaja õppekavasse ja -tegevusse rohkem sisse tuua;
• pärimuskalender on vaja siduda kooli õppetööga;
• noored vajavad sidusamaid suhteid kogukonna, noortekeskuse ja vallavalitsusega, et tunda end kohaliku eluga seotuna;
• vaja on leida võimalusi tuua lapsevanemad ja teised kogukonna inimesed koolile lähemale, et koostöös seista piirkonna elujõulisuse eest;
• kohalikud inimesed vajavad kindlustunnet, et omavalitsus seisab nende huvide eest ja aitab hoida alles maa meie jalge all;
• vajame tugevamat koostööd omavalitsusega, et püsielaniku huvid oleksid otsuste tegemisel olulisemal kohal, kui ärihuvid – nii tagame piirkonna elujõulisuse ja riigi julgeoleku.

Vajadus olla kaasatud ja tõsiselt võetud KOV juhtimisel tähendab:

• rohkem mõtteid ja vaatenurki aitab jõuda paremate otsusteni;
• peab muutuma jälgitavaks, kuidas kohalike inimeste mõtted jõuavad juhtimis- ja otsustusprotsessidesse;
• kaasamisüritustel inimeste panustatud mõtted peaks kajastuma eelnõudes;
• eelnõude muudatusi peaks enne otsustamist kogukondades uuesti vaagima;
• vaja on, et omavalitsuse suhtlemine kohalike inimestega muutuks tugevamaks;
• sidusust omavalitsusega ja seotust juhtimisega, selleks on vaja ka tihedamat suhtlemist kogukonnaliikmete vahel.

Dialoogiringis kerkisid esile mitmed võimalused koostööks ja edasiliikumiseks. Sõlmiti esmased kokkulepped, et KOV juhid tulevad kooli õpetajate ja lastega haridusvõrgu ümberkorraldustega seotud muudatustest rääkima. Leiti, et klassijuhatajate tundides saab võtta aja laste murede, hirmude ärakuulamiseks, küsimustele vastamiseks ja rõõmu kasvatamiseks. Kooli aitaks elujõulisena hoida, kui hakkame käsitlema kooli kogukonna elukestva hariduse keskusena erinevate vanusegruppide jaoks. Koostöös on vaja muuta kool ning noortele juurte ja tiibade kasvatamine kogukonna südameasjaks. Kool võiks laieneda ka koolimajast väljapoole: parki, metsa ja külla, võibolla ka Pariisi ja Helsingisse.

Arendada tuleb koostööd kooli, noortekeskuse ja rahvamaja vahel, et noortel oleks koht, kus peale kooli olla ja tegutseda (noortekeskus on liiga harva ja lühiajaliselt avatud). Haanja noorte huvitegevuse võimalusi saab laiendada, kui koolide vahel juhendajaid jagada või püüda tegevusi ühendada. Igal koolil võiks olla oma laulu- ja tantsurühm ning kord kuus saaksid rühmad kohtuda, et oleks võimalik koos laulu- ja tantsupeole minna. Täiskasvanute ja noorte ühised jututsõõrid pärimuse ja kohaliku elu teemal võiksid aidata siduda noori tihedamalt kogukonnaga. Ühiselt lubati seista selle eest, et Haanja Kool sümbolina säiliks ka siis, kui juriidiliselt saab kooli nimeks Rõuge Kooli Haanja õppekoht.

Kohtumisest tegi kokkuvõtte Triin Rõõmusoks.

Haanja kogukonna vajadused haridusvõrgu ümberkorraldamise protsessis