Meil on vaja, et kohalike elanike seisukohti valla juhtimisel arvesse võetaks

Teisipäeval, 14. mail peeti Mõniste rahvamajas dialoogi. Vestlusringis kõneldi teemadel „Mida on meil vaja selleks, et koolide liitmine tooks Mõniste kogukonnale kasu?" ja „Mida on meil vaja selleks, et Mõniste koolihariduse järjepidevus säiliks?". Kohtumisel osales 16 inimest kogukonnast ja vallavalitsusest ning dialoogipidajad. Vestlusringis kerkisid esile neli muudatuste protsessi ja usalduse taastamisega seotud teemat.

Mõniste kogukonna tugevustena nägid dialoogis osalejad oma juurte ja päritolu teadvustamist ja väärtustamist. Kriiside ajastu on kogukonnaliikmeid ühendanud ja võimendanud koos tegutsemise jõudu nii talgute läbiviimisel kui ka kohalike inimeste heaolu eest seismisel. Kogukonnal on mitmeid kogemusi erinevate reformide tagajärgedega tegelemisest ning praegu püütakse teha kõik, mis võimalik, et siinsetele inimestele oleks tagatud täisväärtuslik elukeskkond. Mõniste kogukonnas on elanike arv küll vähenenud, ent viimastel aastatel on siia lapsi sündinud ning inimesi juurde kolinud, sest piirkond on hinnatud nii põliselanike kui ka uute perede poolt.

Dialoogis kõneldust eristusid seitse Mõniste kogukonna tugevust:

  • Mehkamaa on hinnatud elukeskkond;
  • kogukond väärtustab koostööd inimeste, organisatsioonide ja piirkondade vahel;
  • kogukonnal on valmisolek ja võimekus otsustusprotsessides kaasa rääkida ja neisse panustada;
  • nii kogukonnal kui ka koolil on kindel oma nägu, juured ja tugevused, mille järjepidevuse eest ühtselt seistakse;
  • lapsed ja lapsevanemad on motiveeritud Mõniste Koolis õppima;
  • kool ja lasteaed toimivad hästi ning toimetavad sidusas koostöös ühe katuse all;
  • olemas on kohalikud õpetajad ja piirkonnast on peale kasvamas uus põlvkond õpetajaid.

Koolihariduse järjepidevuse tagamisel peetakse oluliseks Mõniste Kooli, direktori ja õpetajate püsimajäämist. Mehkamaa 360.-aastane hariduslugu on väärtus, mille jätkumise eest tuleb ühiselt hoolt kanda. Vestluses osalejate jaoks on piirkonnas olemasolevad õpetajad oluline kooli tugevuse määraja. Praegused lapsevanemad usaldavad Mõniste Kooli ning uute perede jaoks on kindlus kohaliku koolihariduse järjepidevuses oluline tegur siia elama asumisel. Kool on piirkonna ja kogukonna süda, mille toimimisest peaks vald olema siiralt huvitatud. Leitakse, et hästi toimiva kooli puhul tuleks vallavalitsusel otsuste tegemisel kohalikke inimesi usaldada ja toetada.

Dialoogis osalejad pidasid lasteaia ja kooli juhtimise lahutamist ning tegusa kooli reformimist kunstlikult pealesurutud otsuseks, mis lõhub suhteid ja koostööd. Haridusvõrgu ümberkorraldamisel on jäänud palju küsimusi vastamata, otsuste tegemisel pole väiksemate koolide ettepanekuid arvestatud ning see tekitab umbusaldust kogu muudatuste juhtimise protsessi vastu. Vallavalitsuse jaoks on haridusvõrgu ümberkorralduste aluseks prognoos rahvastiku vähenemise ja vananemise kohta järgmise kümne aasta jooksul ning sellega püütakse eesootavatele muutustele vastata. Maapiirkondades tuleb hoonetele leida mitmekülgseid kasutusviise ning valla eelarvest pole võimalik kõiki maju üleval pidada.

Vajatakse kindlust, et iga kooli omanäolisus ja traditsioonid säilivad ka ühendjuhtimise puhul. Aastatepikkuse koostöö tulemusena toimib Mõnistes kool juba täna põlvkondi ühendava hariduskeskusena. Reformide käigus lõhuti kooli koostöö rahvamaja ja raamatukoguga ning kardetakse, et haridusvõrgu ümberkorraldamisega kaob ka lasteaia ja kooli ühtsus. Kuidas saab selline muudatuste juhtimine kohalikke inimesi hoida ja hariduse kvaliteeti tõsta? Muret teeb, et koolide ühendamise tulemusena on ühe juhi hallata neli kooli, lasteaedade juhil seitse erinevat asutust. Kuidas tagatakse stabiilsus ja kõigi vajadustega arvestamine? Olulist rolli ühendjuhtimise toimimisel nähakse lapsevanematel ja hoolekogudel, kes peavad senisest enam koolielu korraldamises kaasa rääkima. Kogukonna, hoolekogu ja kooli sidus koostöö saab tagada nii kooli kui piirkonna elujõulisuse.

Koostöö vallavalitsusega on tekitanud palju segadust, vastakaid tundeid ja usaldamatust. Vestluses osalejad leidsid, et dialoogiringis kohtumine on täiesti uus lähenemine, mida on pikka aega oodatud. Kahjuks on sellega on vähemalt kaks aastat hiljaks jäädud ja ollakse väsinud eelnevatest ülalt-alla suunatud otsustusprotsessidest, kus kohalike inimeste seisukohti pole kuulda võetud. Need kogemused on jätnud sügavad haavad, mida ei saa ühe dialoogiga lappida. Kultuuri- ja raamatukogude reformi tulemusel ei toimi enam ei rahvamaja ega raamatukogu ning sellel on olnud piirkonna elanike jaoks olulised tagajärjed. Valla juhtimisel tekitab küsimusi pidev ametnike vahetumine, sest vald on suur ja igas nurgas toimuva mõistmine võtab aega. Murelikuks teeb volikogu töö jälgimine, kus on ärgitatud piirkondi omavahel võitlema ja sellega ka koostööd kahjustatud. Nähakse, et valla arengut puudutavate otsuste tegemisel on arvestatud eelkõige Rõuge piirkonna huve ning see süvendab ebaõigluse tunnet. Vestlusringis osalejad tõid esile, et paljud püüded koostööd teha on lõppenud tulemuseta ning sellest on tingitud ka kogukonna otsus, liituda Antsla vallaga. 

Vallavalitsuse tasandil on vaja pidevalt leida tasakaal erinevate vaadete, vajaduste ja nõuete, inimlikkuse ja struktuuri vahel ning leida sobivad meetodid juhtimiseks. On kurb, et Mõnistes on jõutud usalduse kaotuseni. Edasise suhtluse ja koostöö puhul tuleb püüda tegutseda nii, et inimesed rohkem haiget ei saaks. Koostööd oleks võimalik teha, kui vallavalitsus kuulaks Mõniste piirkonna inimeste rõõme, muresid ja vajadusi. Praeguses olukorras võiks vallavalitsus mõista, et Mõniste Kooli pole vaja ühendjuhtimise alla viia, sest liitumine Antsla vallaga on juba algatatud ja mitmekordne kooli struktuuri muutmine toob kahju, mitte kasu. 

Haridusvõrgu ümberkorraldamisel saaks usaldust kasvatada ausa konkursi korraldamisega ühendasutuste juhtide leidmiseks. Tuleks usaldada kohalikku töökorraldust ning hoida juba ühtselt toimivaid lasteaia ja kooli juhtimisstruktuure, mitte neid lõhkuda. 

Usalduse taastamine on võimalik vaid pikaaegse pingutuse tulemusel. Kohalikud elanikud on kaotanud usalduse Rõuge vallavalitsusse ning nende ootused ja lootused on praegu seotud pigem Antsla vallaga liitumisega. Dialoogis osalejate soov on, et neid päriselt ära kuulatakse ja mõistetakse. Kurvaks teeb, et kohalike inimeste vajadust, seista täisväärtusliku elu eest piirkonnas, on kasutatud viha õhutamiseks. Rõuge vallavalitsus peab tõsiselt püüdma parandada kohalike ja omavalitsuse vahelist suhtlemist ning tegutsema selle heaks, et igasse piirkonda tahaks noored pered kolida. Me ei saa praeguses rahvastiku olukorras oodata elanike arvu kasvu, vaid peaksime väärtustama stabiilsust. Kindel elu- ja hariduskorraldus on oluline ka noorte perede jaoks, kes piirkondadesse elama plaanivad tulla. Koostööd saab teha liitmata ja lahutamata, sest uus struktuur ei pane kedagi koostööd tegema, vaid seda saavad teha inimesed. Vestlusringis osalejate seisukohast tuleb usalduse taastamiseks esmalt püüda luua ja taastada suhteid inimeste vahel, rääkida austavalt erinevatest tunnetest ja vajadustest ning kasvatada soojust ja inimlikkust. Kuigi haavad on valusad, püütakse vallavalitsuse ja kogukonna koostöös leida võimalusi järgmisteks ühisteks kohtumisteks.

Dialoogiringist tegi kokkuvõtte Triin Rõõmusoks