Vana-Võromaa savvusannu kuuntüükogo teedäandmine 26.11.2024 

Savvusannakombõ kümme aastakka UNESCO-n

Kümme aastakka tagasi, 26. märdikuu pääväl 2014. aastagal panti võrokõisi savvusannakombõ UNESCO üleilma tähtsä kultuuriperändüse nimekirja: https://ich.unesco.org/en/RL/smoke-sauna-tradition-in-voromaa-00951

Vana-Võromaa savvusannu kuuntüükogo istõ inne seod tähtpäivä lavva ümbre kokko ja ütenkuun märgütedi, mis om sannu ja sannakombidega köüdüsen viimätse 10 aastaga juhtunu ja määne mõju om UNESCO-l olnu.

Tähelepandmist om savvusann õigõ hulka saanu, savvusanna teedäs, sanna-asjust kõnõldas ja teno seole või luuta, et sannapereden omma tiidmise ni kombõ noorõmbilõ põlvkundõlõ tunnõt ni teedä, traditsioon eläs edesi.

Sannanädälide kõrraldus Haanimaal, õigõ hulka sannatiidmisi oppuisi nii latsilõ ku suurilõ, ringi rändävä näütüse, sannast tettü filmi ja eski sümfoonia luumine omma tiidmise peris hulgade inemiisini veenü. Võromaal om nätä, kuis vanõmbit savvusannu om tüükõrda kõpitsõdu ja vagivahtsit manu ehitet – seo näütäs, et sannakombõ omma avvu seen. Saa-ai kombõ püsüdä ilma sannulda.

Sannu ehitämises om kokko pantu mitmaid oppusi ni juhatuisi, sanna ülesragomist saa oppi Vanaajamaja kursuisil, keresse kudamise oppusi om kõrraldõt muusõume sannu man.

Savvusannuga köüdüssen om mitu pikembät uurmistüüd tettü, arhiivest vannu juttõ vällä otsit, kombidõ kotsilõ perimüslugusid manu korjadu ja aokirjun artikleid avaldet, viiteid noidõ löüdmises om veebilehe savvusann.ee pääl.

Vana-Võromaal om turismikotustõn joba ligi 30 savvusanna, mis võtva vasta küläliisi, võrokõisi sannakombit tutvustadas turismi suurlaatu pääl. Kümne aastaga om käünü välämaalt ligi sada filmivõttõgruppi savvusanna ja sannakombit üles võtman.

Võrokõisi sannaelo om härgütanu kavvõmbit ni ligembit naabrit – jaapanlasõ teivä 2017. aastagal mi savvusannast uman keelen raamadu, sõbra suumlasõ veiva uma sannakombõ UNESCUhe 2020 aastagal, 2023. aastagal oll üle-eestiline sannaaastak.  

Kavvõmbast kaemist asja pääle andsõ Margit Siim UNESCO Eesti rahvuslikust komisjonist:  „Koostöökogu tegevus on sõna otseses mõttes suurendanud suitsusaunapärandi ühiskondlikku kõlapinda ja nii on põhjust loota, et see traditsioon jääb ka järgmisi põlvkondi saatma."

Ku Mooska talo pernaanõ Veeroja Eda edimest kõrda vällä hõigas „Savvusann UNESCO-he!", oll aastak 2009. Läts viis aastakka, kooni mõtõ küdsäsi: plaani arotõdi võrokõisiga mitman Vana-Võromaa nukan, uuriti sannakombidõ saisu, panti kokko raamat „Mi uma savvusann" (2012) ja tetti võrokõisi sannakombist kõnõlõv film, panti kokko taotlus UNESCO-he. Sannakombide käekäigil om kõgõ silmä pääl hoitnu ja tegemiisi takast touganu Vana-Võromaa savvusannu kuuntüükogo. Priitahtligult tegotsevan kogon om prõlla ligi 30 inemist, kiä liigutasõ sanna-asju, tundva kombit ja omma kogokunna iistkõnõlõja, olga hoitva all MTÜ Võro Selts VKKF ja Võro Instituut.

Teedüsse man om pilt: Mooska talo sanna man istuse UNESCO-asja päämise iistvõtja Veeroja Eda ja Eichenbaumi Külli. Foto autor Jan Rahman.

Teedüsse saatsõ

Külli Eichenbaum
Vana-Võromaa savvusannu kuuntüükogost
kylli.eichenbaum@gmail.com, 5661 1924
Kae savvusannu kotsilõ: www.savvusann.ee

-----------------------------

Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu pressiteade 26.11.2024

Võrokeste suitsusaunakombed kümme aastat UNESCO-s

Kümme aastat tagasi, 26. novembril 2014 võeti võrokeste suitsusaunakombestik UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja: https://ich.unesco.org/en/RL/smoke-sauna-tradition-in-voromaa-00951

 Tähtpäeva eel kogunes Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu Mõniste muuseumis, et heita pilk olnud kümnele aastale ja arutada UNESCO tunnustuse mõju saunakommete käekäigule.

Tähelepanu, mida UNESCO tunnustusega oodati, on suitsusaun päris palju saanud. Suitsusauna teatakse, saunadest ning kommetest kõneldakse, saunas käiakse – see kõik lubab loota, et saunaperedes on kombed ning oskused noorematele põlvkondadele teada ning tava elab edasi. 

Suitsusaunanädalad Haanjamaal ja üle Vana-Võromaa, arvukalt saunakommete õppepäevi nii lastele kui suurtele, rändnäitused, saunast tehtud filmid ja isegi sümfoonia loomine on teadmise suitsusaunast väga paljude inimesteni toonud. Võromaa maastikel on näha, et vanemaid suitsusaunu on korda tehtud ning uusi juurde ehitatud – see näitab, et saunakombed on au sees, ei saa ju kombed ilma saunahooneteta püsida.

Saunade ehitamise asjus on koostatud mitmeid juhendeid, palksauna ehitamist saab õppida Vanaajamaja korraldatavatel kursustel, keriseehituse õpipäevi on korraldatud meie muuseumide saunade juures.

Suitsusaunadest ja kombestikust on tehtud mitu pikemat uurimistööd, arhiivides olevat pärimust avaldatud, aga ka saunapärimust juurde kogutud, avaldatud ajakirjades artikleid. Veebilehelt savvusann.ee leiab viiteid avaldatule. 

Vana-Võromaa turismitaludes ootavad külastajaid 30 suitsusauna, Võromaa saunakombeid tutvustatakse turismimessidel nii kodu- kui välismaal. Kümne aasta jooksul on käinud sadakond filmigruppi suitsusaunu ja kombestikku jäädvustamas.

Võrokeste saunategemised on sütitanud ka naabreid nii kaugemalt kui lähemalt – jaapanlased andsid 2017 välja raamatu meie suitsusaunast, soomlased viisid oma saunakombed UNESCOsse 2020. aastal, 2023. aastal oli üle-eestiline saunaasta.

Vaadet kaugemalt jagas koostöökogule Margit Siim UNESCO Eesti rahvuslikust komisjonist: „Koostöökogu tegevus on sõna otseses mõttes suurendanud suitsusaunapärandi ühiskondlikku kõlapinda ja nii on põhjust loota, et see traditsioon jääb ka järgmisi põlvkondi saatma."

Kui Mooska talu perenaine Eda Veeroja esimest korda välja hõikas „Savvusann UNESCOhe!", oli aasta 2009. Läks viis aastat, kuni mõte selgines: plaani arutati mitmes Vana-Võromaa kihelkonnas, uuriti saunakombestiku olukorda, koostati raamat Mi uma savvusann ja tehti saunakommetest kõnelev film, koostati taotlus UNESCOle.

Saunakommete käekäigul hoiab silma peal Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu. Vabatahtlikkuse põhimõttel tegutsevas kogus on ligikaudu 30 inimest üle Vana-Võromaa, kes tunnevad kombestikku ja on kogukonna eestkõnelejad. Tegevust toetavad organisatsioonid MTÜ Võro Selts VKKF ja Võro Instituut.

Teatele on lisatud foto: Mooska talu sauna ees istuvad UNESCO-protsessi eestvedajad Eda Veeroja ja Külli Eichenbaum. Foto autor Jan Rahman.

 

Teate saatis
Külli Eichenbaum
Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogust
kylli.eichenbaum@gmail.com, 5661 1924
Vaata Võromaa suitsusaunade kohta: www.savvusann.ee