Sotsiaalvaldkonna üldinfo
Sotsiaalosakonnast saab nõu ja abi järgmistel teemadel:
- sotsiaalnõustamine;
- sotsiaaltoetuste maksmine;
- sotsiaalteenuste osutamine;
- eestkoste seadmine;
- laste ja lastega perede hoolekande korraldamine;
- vanemliku hoolitsuseta jäänud laste asendushooldusele paigutamine;
- eakatele ja puuetega inimestele vajalike teenuste osutamine;
- koduteenuste osutamine;
- üldhooldusteenusele suunamine.
Sotsiaalvaldkonna ametnike kontaktid
Sotsiaaltöö spetsialistide ja lastekaitsespetsialisti vastuvõtud vallamajas ja teenuskeskustes toimuvad esmaspäevast neljapäevani ja eelneval kokkuleppel vastava spetsialistiga. Reedeti vastuvõtte ei toimu.
| Sotsiaalvaldkonna ametnikud | |||
|---|---|---|---|
| Kadri Kangro | 514 8615 | kadri.kangro@rougevald.ee | |
| Sotsiaalnõunik | Ametikoht täitmata, asendab Kadri Kangro | ||
| Sotsiaaltöö spetsialist (eestkoste) | Mirjam Humal | 5307 3260 | mirjam.humal@rougevald.ee |
| Maire Grosmann | 785 9138 | maire.grosmann@rougevald.ee | |
| Maie Kalnapenkis | 787 8834 | maie.kalnapenkis@rougevald.ee | |
| Marika Heinvee | 5340 3744 | marika.heinvee@rougevald.ee | |
| Signe Arumäe | 5334 1640 | signe.arumae@rougevald.ee | |
| Lastekaitsespetsialist | Diana Bondareva | 5915 1456 | diana.bondareva@rougevald.ee |
| Triinu Ülper | 5191 1500 | triinu.ylper@rougevald.ee | |
| Kristel Kõlli | 529 5062 | kristel.kolli@rougevald.ee | |
| Haanja piirkonna sotsiaalhooldustöötaja | Marge Valb | 5347 3150 | marge.valb@rougevald.ee |
| Misso piirkonna sotsiaalhooldustöötaja | Eerika Eensalu | 5307 2744 | eerika.eensalu@rougevald.ee |
| Mõniste piirkonna sotsiaalhooldustöötaja | Ilze Koemets | 506 0140 | ilze.koemets@rougevald.ee |
| Varstu piirkonna sotsiaalhooldustöötaja | Kati Vettik | 5303 0145 | kati.vettik@rougevald.ee |
Sotsiaalvaldkonna teated
Uuendus toimetulekutoetustes: õppivad noored saavad edaspidi suurema toetuse, taotlemine muutub lihtsamaks
Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
23.04.2025
Sotsiaalminister Karmen Joller esitas kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega muudetakse toimetulekutoetuse süsteemi, muutes selle lihtsamaks, õiglasemaks ning ajakohasemaks.
Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu suurimad võitjad on õppivad 18–19-aastased noored ning samuti pered, kus laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures. Sama eelnõuga vähendatakse taotlemisel nõutavat bürokraatiat, mis teeb toetuse saamise inimestele arusaadavamaks ning vähendab kohalike omavalitsuste töökoormust.
Jolleri sõnul peab toetuste süsteem peegeldama reaalseid olukordi – olgu selleks vaheldumisi oma vanemate eraldi kodudes elav laps või noor, kes vajab tuge, et kooli lõpetada.
„Uuendustega astume olulise sammu edasi – toetame õppimist, arvestame perede tegelikku elukorraldust ja vähendame bürokraatiat. Võidavad pered ja õpilased, ametnikud hoiavad aga aega kokku," ütles sotsiaalminister Joller. „Õppiv noor hakkab saama toetust kauem. Aga mitte vähem tähtis pole see, et riik suunab teda oma haridusteed lõpuni käima ning annab selleks suurema toetuse."
Seni kehtinud kord näeb ette, et pärast 18. sünnipäeva muutub noor täiskasvanuks ning tema eest makstav toetus langeb. Kavandatava muudatusega säilib kõrgem, lapse piirmääras toetus (240 eurot kuus) ka 18–19-aastastele, juhul kui nad jätkavad kesk- või kutsehariduse omandamist. Võrreldes täiskasvanu piirmääraga tähendab see peredele kuni 80 euro suurust lisatuge kuus.
Teiseks oluliseks muudatuseks on võimalus arvestada toimetulekutoetuse määramisel lapse tegelikku elukorraldust juhul, kui ta elab vaheldumisi mõlema vanema juures. Praegune süsteem eeldab toetuse määramist vaid ühe vanema järgi, kuid see ei vasta enam paljude perede reaalsusele. Edaspidi saab toetust jaotada mõlema vanema vahel vastavalt sellele, kuidas laps nende vahel elab – see võimaldab arvestada kaasaegseid perekonnamudeleid õiglasemalt ja paindlikumalt.
Lisaks muutub kogu toetuse taotlemise protsess lihtsamaks. Kui praegu peab inimene esitama hulgaliselt dokumente ja tõendeid, siis tulevikus hangib osa vajalikest andmetest otse riiklikest registritest kohalik omavalitsus. Toetuse määramisel kasutatakse täpsemat hinnangut, sealhulgas pangakonto väljavõtet, mis aitab paremini hinnata tegelikku abivajadust. Taotlusprotsess muutub ühtlaseks kogu Eestis ning selle aluseks saavad selged juhised ja ühtne taotlusvorm. See aitab vältida piirkondlikke erinevusi ning tagab kõigile taotlejatele võrdsed tingimused.
Toimetulekutoetus on riiklik ajutine rahaline abi inimestele ja peredele, kelle sissetulekud ei kata esmavajadusi. Aastal 2024 sai seda toetust 15 562 leibkonda ning kokku rahuldati ligi 94 000 taotlust.
Sotsiaalhoolekande seaduse muudatus saadeti kooskõlastamiseks teistele seonduvatele ministeeriumidele ja asutustele. Pärast muudatuste jõustumist töötatakse välja ka ühtne taotlusvorm ning konkreetsed juhised kohalikele omavalitsustele, et süsteem toimiks ühtselt ja selgelt kogu riigis.