Koroonaviiruse haigus COVID-19 – kehtivad piirangud, vaktsineerimise ja muu info

Miks vaktsineerida ennast koroonaviiruse vastu?

Alates 11. märtsist kehtivad ranged piirangud

Alates 6. märtsist kehtivad piirangud

Rõuge vallavalitsuse töökorraldusest koroonaviiruse leviku tingimustes

Eesti Perearstide Seltsi juhised koroonaviiruse perioodiks

Olulisemad veebilehed, kust kriisi ajal infot leida

 

Miks vaktsineerida ennast COVID-19 vastu?

Sotsiaalministeeriumi, terviseameti ja ravimiameti ühisinfo

  • COVID-19 vastane vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus jätkusuutlik lahendus COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks ning normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks. Iga inimese panus on oluline, et COVID-19 pandeemiat peatada.
  • Kõik Eestis saadavalolevad COVID-19 vaktsiinid on väga efektiivsed raske haigestumise vältimiseks. Isegi kui mõni vaktsineeritud inimestest haigestub, põeb ta haiguse läbi kergemalt haiglasse sattumata.
  • COVID-19 vastase vaktsineerimise esimesed tulemused on näha ka Eestis – tervishoiutöötajate seas on COVID-19 haigusesse haigestumine langenud. Sama kinnitab teiste riikide kogemus – nii Ühendkuningriigis kui Iisraelis on juba praeguseks raske haigestumine ja hospitaliseerimised vähenenud enam kui 80%.
  • Vaktsineerimine on ohutum kui COVID-19 haiguse läbipõdemine. COVID-19 haiguse kulg on ettearvamatu ja patsienditi erinev – teiste kaasuvate haiguste või kõrge ea tõttu võib haigus kulgeda väga raskelt. COVID-19 haiguse läbipõdemisel jäävad paljudele pikaajalised tüsistused. See haigus ei ole vaid eakate haigus ning haiglaravile sattuvad üha nooremad inimesed.
  • Praeguseks teada olevate andmete ja varasemate teadmiste põhjal võime eeldada, et COVID-19 vaktsiinid kaitsevad ka viiruse edasikandumise eest – täpselt kui hästi ja efektiivselt, saame teada aja jooksul, sest uuringud käivad.
  • Ennast vaktsineerides kaitseme ka neid, kes ise end kaitsta ei saa. Meie hulgas on ka inimesi, kes oma terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa.
  • Praeguseks on uuringutest kindlad andmed, et vaktsineerimisjärgne immuunsus kestab vähemalt 6 kuud, kuid võime eeldada, et immuunkaitse kestab siiski palju kauem. Uuringud immuunvastuse kestuse selgitamiseks alles käivad ja andmeid koguneb ajaga juurde.
  • Vaktsineerimine annab järk-järgult piirangutele leevendust. Vaktsineerimiskuuri läbinud inimene ei pea lähikontaktsena või reisilt tulles Eesti riigipiiri ületades isolatsiooni jääma järgneva 6 kuu jooksul pärast vaktsiinikuuri saamist. Kui saame rohkem andmeid, on võimalik, et isolatsioonivabastuse aeg pikeneb veelgi.
  • Vaktsineerimine vähendab koormust tervishoiusektorile, mis võimaldab taastada haiglates plaanilise ravi mahtu.

Millised COVID-19 vaktsiinid on Eestis kättesaadavad? Kas ma saan vaktsiini valida?

Eestis on kasutusel Euroopa müügiloaga vaktsiinid (vt www.vaktsineeri.ee/covid19). COVID-19 vaktsiinid on kõik ühtviisi ohutud, efektiivsed ja kvaliteetsed. Enne müügiloa andmist hindavad Euroopa Ravimiameti eksperdid vaktsiinide kliiniliste uuringute tulemusi. Vaatamata kiirendatud müügiloa taotlemise protsessile ei ole COVID-19 vaktsiinide puhul efektiivsuse ja ohutuse osas järeleandmisi tehtud. Uuringud, sh vaktsiinide ohutuse seire, jätkuvad kõigi COVID-19 vaktsiinide puhul ka pärast müügiloa saamist. Esimesel poolaastal on Eestisse jõudvad COVID-19 vaktsiinide kogused piiratud ning seetõttu inimene ise vaktsiini valida ei saa. Kõik COVID-19 vaktsiinid kaitsevad väga hästi raske COVID-19 haiguse eest. Andmeid vaktsiinide efektiivsuse ja ohutuse kohta erinevas vanuses ning erinevate kaasuvate haiguste ja seisunditega inimestel laekub pidevalt juurde. Seni ei ole vaktsiinide kliinilisi uuringuid tehtud lastel ning seetõttu lapsi praegu COVID-19 vastu ei vaktsineerita. Kas COVID-19 vaktsiinidel esineb kõrvaltoimeid? Mida nende tekkimisel ette võtta?

Vaktsiinid on nii ohutuse kui ka efektiivsuse poolest ühed enam uuritud ravimid, kuid nagu kõigil ravimitel, võib ka COVID-19 vaktsiinidel esineda kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimeid ei esine siiski kõigil inimestel. Kui kõrvaltoimed esinevad võivad need olla häirivad ja põhjustada ajutist ebamugavust, kuid enamasti on need kerged ja iseparanevad. Tõsiseid kõrvaltoimeid esineb väga harva. Tüüpilisemad kerged kõrvaltoimed, mida COVID-19 vaktsiinide puhul võib esineda on: süstekoha valu ja turse, peavalu, palavik, halb enesetunne, iiveldus, lihasvalu, liigesvalu. Kõik teadaolevad vaktsiiniga seostatavad kõrvaltoimed on kirjas vaktsiini pakendi infolehes. Tõsiseks kõrvaltoimeks loetakse allergilisi (ülitundlikkus) reaktsioone, mis tekivad väga harva. Selleks puhuks on vaktsineerijal alati olemas vajalikud esmaabivahendid. Allergiline reaktsioon tekib üldjuhul lühikese aja jooksul pärast vaktsineerimist. Seetõttu tuleb jääda pärast vaktsiinisüsti saamist veel vähemalt 15 minutiks tervishoiutöötaja jälgimise alla. Arvestada tuleb sellega, et COVID-19 vaktsiinid võivad sõltuvalt vaktsiinist kas pärast esimest või teist doosi tekitada immuunsüsteemi vastusena vaktsiinile üldnähte ja süstekoha reaktsioone. Immuunsüsteemi aktiveerumise nähtudena tekivad sagedasemad kõrvaltoimed, nt palavik, liigesvalu, halb enesetunne kuni paar-kolm päeva pärast vaktsineerimist. Üldjuhul mööduvad need sümptomid paari päeva jooksul. Juhul, kui tunnete ennast halvasti kauem kui kolm päeva ja vajate nõu, võtke ühendust oma perearstiga või helistage perearsti nõuandeliinile numbril 1220. Kõiki terviseprobleeme ravitakse parimal moel sõltumata sellest, kas need on vaktsiiniga seotud kõrvaltoimed või muud tervisenähud. Juhul, kui kahtlustate endal COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimet, teavitage sellest kindlasti oma perearsti või vaktsineerijat. Kõigil tervishoiutöötajatel on kohustus Ravimiametit COVID-19 vaktsiinide kõrvaltoimetest teavitada. Samuti võite Ravimiametile ka ise tekkinud kõrvalnähtudest teada anda ravimiameti veebilehel oleva vormi kaudu: www.ravimiamet.ee → Teata kõrvaltoimest.

Millistel juhtudel on COVID-19 vaktsineerimine inimesele vastunäidustatud?

Enne vaktsineerimist teeb vaktsineerija kindlaks vaktsineerimise võimalikud ajutised või püsivad vastunäidustused. Vaktsineerimine tuleks edasi lükata ägeda palavikuga kulgeva haiguse korral või siis, kui inimene parajasti põeb COVID-19 haigust või on olnud COVID-19 positiivse inimesega lähikontaktis.

Kes saavad ennast COVID-19 vastu vaktsineerida ja millal?

COVID-19 vaktsineerimise võimalus avatakse 2021. aastal tasuta kõigile Eesti elanikele, sh ravikindlustuseta inimestele. Vaktsineerimise täpne aeg sõltub Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest. Vaktsineerimine on vabatahtlik.

Esimesel poolaastal on Eestisse jõudvad vaktsiinikogused veel piiratud. Seetõttu võimaldatakse COVID-19 vastast vaktsineerimist elanikele järk-järgult alustades inimestest, kes peavad tagama tervishoiu- ja hoolekandeteenuste toimivuse, kes on oma kõrge ea või terviseseisundi tõttu COVID-19 haigusest eriti ohustatud või kes tagavad ühiskonna jaoks kriitiliste teenuste toimepidevuse. Niipea kui vaktsiinikogused seda lubavad, avatakse vaktsineerimise võimalus kõigile soovijatele. Praeguste tarnekoguste prognoosi järgi saab see võimalikuks kõige varem maikuust alates.

Kas ja millal vaktsineerida, kui olen COVID-19 läbi põdenud või lähikontaktne?

Kuna COVID-19 haiguse läbipõdemine ei pruugi anda vaktsineerimiskuuri läbimisega võrreldavat immuunkaitset, siis tuleks COVID-19 haiguse läbipõdenuid vaktsineerida 1 doosiga kuue kuu jooksul pärast tervenemist.

Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning loetakse inimene vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul.

COVID-19 lähikontaktsete puhul tuleks oodata enne vaktsineerimist ära lähikontaktsuse perioodi lõpp.

NB!

  • COVID-19 haiguse läbipõdemine või antikehade olemasolu ei ole vaktsineerimise vastunäidustus.
  • COVID-19 vaktsineerimine ei tekita PCR positiivsust.
  • COVID-19 vaktsiinide kasutamise kogemused rasedatel on piiratud ning seetõttu võib neid kasutada raseduse ajal vaid juhul, mil võimalik kasu ületab potentsiaalsed riskid emale ja lootele. Uuringud ei ole siiski näidanud otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, loote arengule, sünnitusele ega sünnijärgsele arengule. Kui olete saanud vaktsiini raseduse ajal, siis andke sellest arstile teada. Arst informeerib sellest vaktsiini müügiloa hoidjat ning kogutavad andmed aitavad täpsustada vaktsiinide ohutusprofiili rasedatel.

Kas ma pean pärast vaktsineerimist endiselt piiranguid järgima?

COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbinud inimene ei pea lähikontaktsena või reisilt tulles Eesti riigipiiri ületades isolatsiooni jääma järgneva 6 kuu jooksul pärast kuuri läbimist. Kui saame rohkem andmeid, on võimalik, et isolatsioonivabastuse aeg pikeneb veelgi.

Samas on oluline, et ka vaktsineeritud inimesed kannaksid maski, hoiaksid distantsi ja järgiksid muid nakkusohutuse meetmeid (kätepesu ja hingamisteede hügieen jne), mis ühiskonnas kehtivad. Sellega tagame epideemia tingimustes maksimaalse ohutuse ja kaitse nii endale kui ka meid ümbritsevatele inimestele.

Millal ja kus saan mina COVID-19 vastu vaktsineerida ja kes mind sellest teavitab?

Kuulun riskirühma:

COVID-19 riskirühma kuuluvad inimesed on vanusest ja terviseseisundist tingitud haigusriski alusel jagatud kuude rühma (vt Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaan). Vaktsineerijaks on üldjuhul inimese perearst. Veebruaris alustati üle 80-aastaste riskirühma vaktsineerimisega, kuid piiratud vaktsiinikoguste tõttu ei ole praegu veel kõik üle 80-aastased inimesed vaktsineerimise võimalust saanud. Järk-järgult liigutakse vaktsineerimise võimaldamisega gruppide kaupa edasi. Vaktsineerimiseks võtab ühendust Teie perearst ning lepib kokku vaktsineerimise aja. Nooremad riskirühma kuuluvad inimesed saavad järjekorra nendeni jõudes elektroonse teavituse ka oma eesti.ee e-posti aadressile ning samuti teavituse riskirühma kuulumise kohta. Juhul, kui perearstikeskuses on võimalik ka elektroonselt aegu broneerida, teavitatakse sellest võimalusest ette. Soovi korral võite oma perearstile märku anda, et olete valmis ka lühikese etteteatamise ajaga vaktsineerimisele tulema, kui keegi peaks ootamatult oma ajast loobuma.

Teavitage oma perearstikeskust esimesel võimalusel, kui selgub, et Te ei saa kokku lepitud ajal vaktsineerimisele minna.

Olen haridustöötaja, politseinik, päästja vm eesliinitöötaja

Vaktsineerimise võimaluse avanemisest teavitab Teid tööandja, kelle kaudu lepitakse vaktsineeriva asutusega kokku vaktsineerimise korraldus, sh koht ja aeg. Vaktsineerimine toimub kas kohalikus haiglas, töökohal, perearstikeskuses või kokkuleppel mõne teise tervishoiuteenuse osutajaga. Registreeruge vaktsineerimisele vaid siis, kui teil on kindel soov end vaktsineerida. Andke esimesel võimalusel teada, kui olete oma otsust muutnud või mingil põhjusel vaktsineerimisele minna ei saa.

Ei kuulu ülalnimetatud rühmadesse

Riik on võtnud eesmärgiks tagada kõigile soovijatele vaktsineerimise võimalus hiljemalt maist 2021. Vaktsineerimise võimaluse avanemisest ja vaktsineerimise kohtadest antakse teada üldiste teavituskanalite ja meedia kaudu. Soovi korral võite oma perearstile märku anda, et olete valmis ka lühikese etteteatamise ajaga vaktsineerimisele tulema, kui keegi peaks ootamatult oma ajast loobuma.

Mida meeles pidada enne vaktsineerimist ja pärast?

Enne:

  • Minge vaktsineerima kindlasti õigeaegselt ning andke esimesel võimalusel teada, kui te ei saa kokkulepitud ajal vaktsineerimisele minna. Nii on võimalik vältida dooside raiskuminemist ja leida Teie asemele teine vaktsiinisoovija;
  • Vaktsineerima minnes kandke maski ja järgige teisi nakkusohutuse nõudeid, hajutatust jne.
  • Vaktsineerimise info kantakse digilukku. Soovi korral võite kaasa võtta kollase immuniseerimispassi.

Pärast:

  • Pärast vaktsineerimist tuleb jääda 15 minutiks tervishoiutöötaja jälgimisele;
  • Pärast vaktsineerimist võivad esineda kõrvaltoimed. Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Enne vaktsineerimist peaksite tutvuma vaktsiini infolehega, et võimalikud reaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena. Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga. Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada.
  • Juhul, kui tunnete ennast pärast vaktsineerimist halvasti ja vajate tervisealast nõu, võtke ühendust oma perearstiga või helistage 1220.
  • Kõrvaltoimetest võite ise Ravimiametit teavitada www.ravimiamet.ee → Teata kõrvaltoimest (kuid öelge seda arstile, et teatist ei saadetaks topelt)
  • Esimest süsti saades antakse teile vaktsiini pakendi infoleht, kuhu märgitakse teise doosi manustamise aeg. Teise doosi manustamise aja kohta tuleb Teile ka elektroonne meeldetuletus eesti.ee kaudu kas e-kirja või SMS sõnumina.

Kust leida infot, kui mul on küsimusi?

 

Ranged piirangud kehtivad alates 11. märtsist vähemalt ühe kuu

Stenbocki maja, 8. märts 2021 – Valitsuse liikmed kinnitasid tänasel kabinetinõupidamisel otsused, mille alusel kehtestatakse Eestis alates neljapäevast, 11. märtsist kuni 11. aprillini veelgi ulatuslikumad piirangud. Piiranguid leevendatakse siis, kui koroonaviiruse levik Eestis on langenud tasemele, mis ei ohusta meditsiinisüsteemi toimepidevust. Täna võttis valitsus vastu põhimõttelised otsused, homsel erakorralisel istungil on plaanis heaks kiita vastav korraldus.

„Värsked andmed näitavad, et koroonaviiruse agressiivsem briti tüvi on Eestis seni prognoositust tõsisemalt levimas. Meie meditsiinisüsteem on kriisis," ütles Kaja Kallas. „Eriti kriitiline on olukord Tallinnas ja Põhja-Eestis, kus haiglate toimetulek on suure surve all, kuid olukord on väga raske üle kogu Eesti. Seetõttu otsustas valitsus kehtestada täiendavad piirangud, mille eesmärk on viia kontaktid inimeste vahel miinimumini. Ainult nii on võimalik sellest kriisist välja tulla. Igaühe käitumisest sõltub, kui kiiresti see meil õnnestub."

2+2 LIIKUMISREEGLIT TULEB HAKATA JÄRGIMA KA ÕUES

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse avalikus väliruumis liikumisel 2+2 liikumispiirang, mis tähendab, et koos tohib liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest hoidma kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti peredele ning olukordades, kus seda pole võimalik täita.

HARIDUS

Valitsus annab tungiva soovituse mitte viia lapsi ilma hädavajaduseta lasteaeda ega lastehoidu. Haridus- ja teadusministeerium annab juhised, kuidas koolieelses lasteasutuses tööd võimalikult ohutult korraldada.

Alates 11. märtsist ei tohi koolihoonetes viibida enam ka 1.-4. klassi õpilased, samuti ei lubata kontaktõppele põhikooli lõpueksamiteks ja riigieksamiteks valmistujaid. Samas nähakse ette, et algklasside õpilastel on vältimatutel juhtudel võimalik siiski viibida ka koolihoones ja osaleda seal korraldatud tegevustes.

Koroonaviiruse leviku tõkestamise piiranguid arvestades, tohib koolis viibida õppija, kes vajab hariduslikke tugiteenuseid, konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või osaleb praktilises õppes, teeb eksameid või teste.

SPORTIMINE, TREENIMINE, NOORSOOTÖÖ, HUVITEGEVUS, HUVIHARIDUS, TÄIENDUSKOOLITUS JA TÄIENDÕPE

Alates 11. märtsist on siseruumides keelatud kõik tegevused nimetatud valdkondades. Piirang ei laiene erivajadusega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele.

Välitingimustes kogu huviharidus, huvitegevus, täiendkoolitus, täiendõpe, noorsootöö, sportimine ja treenimine on lubatud üksnes 2+2 liikumisreeglit arvestades. See tähendab, et koos tohivad liikuda ja sportida maksimaalselt kaks inimest (arvesse läheb ka juhendaja) ning teistest inimestest tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangud ei kehti peredele ega erivajadustega inimeste tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.

Siseruumides ja välitingimustes sportimise piirangud ei laiene ka professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele, koondise kandidaatidele. Samuti ei laiene nimetatud piirangud  riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

KEELATUD ON SPORDIVÕISTLUSED NING SPORDI- JA LIIKUMISÜRITUSED

Jätkuvalt on lubatud spordivõistlused ainult proffidele, kuid keelatakse esiliiga spordivõistlused. Spordivõistlustest ning spordi ja liikumisüritustest tohib osa võtta sisetingimustes maksimaalselt kuni 50 ja välitingimustes maksimaalselt kuni 100 inimest.

Nagu varem, ei laiene ka nüüd liikumisürituste piirang erivajadusega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele. Sarnaselt kehtivale korrale ei laiene spordivõistluste piirang professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele, koondise kandidaadile ja meistriliigale. Piirangud ei laiene riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

AVALIKUD ÜRITUSED, KULTUUR, MEELELAHUTUS, SPAAD, BASSEINID SAUNAD

Alates 11. märtsist on keelatud ka välitingimustes avalike ürituste läbiviimine ning viibimine meelelahutusteenuse osutamise kohas nii statsionaarsete kui ka mittestatsionaarsete istekohtadega toimumiskohtades. Samuti peavad olema suletud spaad, basseinid, saunad, ujulad.

Lubatud on üksnes välitingimustes läbiviidavad avalikud koosolekud ja avalikud jumalateenistused, osavõtjate piirarvuks on kuni 10-inimeselised rühmad. Muuseumide välialadel  tohib viibida 2+2 liikumisreeglit järgides arvestusega, et piiratud ruumiga ala täitumus ei tohi olla rohkem kui 25 protsenti.

TOITLUSTUSETTEVÕTTED

Toitlustusettevõtete puhul jääb lubatuks ainult toidu kaasamüük.

POED JA KAUBANDUSKESKUSED

Alates 11. märtsist peavad poed olema suletud. Piirang ei kehti toidukauplustele, apteekidele, kauplustele, kus müüakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid, telekommunikatsiooniettevõtete esinduste müügikohtadele, optikapoodidele, lemmikloomapoodidele ega tanklatele. Tanklakohvikus kohapeal süüa-juua ei tohi.

Poodides, mis tohivad jääda avatuks, tuleb arvestada ruumi kuni 25 protsendilise täitumuse nõudega ja 2+2 liikumispiiranguga.

Muudel juhtudel on lubatud üksnes nii nimetatud luugimüük, kus kaup väljastatakse kliendile ilma kliendi sisenemiseta siseruumides asuvasse müügisaali; drive-in tüüpi müük ning müük välialadel. Poepidaja peab tagama, et kliendid omavahel kokku ei puutuks.

TEENINDUSETTEVÕTTED

Teenindusettevõtted tohivad oma tegevust jätkata, kuid rangemaks muutub ruumitäitumuse piirang, mida alandatakse 50lt protsendilt kuni 25le protsendile. Järgida tuleb kõiki koroonaviiruse leviku tõkestamise reegleid: 2+2 reeglit, maskikandmist, desinfitseerimisnõuete täitmist vastavalt terviseameti juhistele.

Lisaks piirangutele soovitab valitsus tungivalt vältida kontakte teiste inimestega, kui kohtumine on hädavajalik ei tohiks seda teha korraga rohkem kui kuue inimesega.

Ühtlasi otsustasid valitsuse liikmed, et seoses täiendavate piirangutega jätkub ka majanduskahjude hüvitamine valdkondadele, mis on COVID-19 kriisis kõige enam kannatada saanud.

Valitsuse kabinetinõupidamisest võtsid osa ka valitsust nõustava teadusnõukoja juht Irja Lutsar, hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule, terviseameti peadirektor Üllar Lanno.

9. märtsil on valitsusel plaanis erakorralisel istungil heaks kiita piirangute korraldus. Valitsuse kommunikatsioonibüroo teeb sellest eraldi teate, avaldab korralduse ja korralduse seletuskirja kodulehel kriis.ee.

 

Ulatuslikud piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks alates 6. märtsist 2021

Tallinn, Stenbocki maja, 2. märts 2021

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks otsustasid valitsuse liikmed laiendada olemasolevaid piiranguid toitlustuse- ja kaubandusettevõtete jaoks, mis kehtivad alates laupäevast, 6. märtsist. Lõpu- ja riigieksameid tegevad õpilased lubatakse alates 15. märtsist osalisele kontaktõppele.  Uued piirangud kehtivad esialgu 28. märtsini.

„Tänasel päeval oleme olukorras, kus koroonaviirusesse nakatumise langetamine ilma täiendavate piiranguteta ei ole võimalik," nentis peaminister Kaja Kallas. „Täiendavate piirangute üle otsustamisel arvestasime tõsiasjaga, et nakatumine on eriti kõrge sotsiaalselt aktiivsetes vanuserühmades – tööealiste ja noorte hulgas. Arstiabi kättesaadavus on Eestis juba vähenenud ning haiglate koormus läheneb kriitilisele piirile. Meie eesmärk on praeguses olukorras tagada Eesti tervishoiusüsteemi toimepidevus. Igaühe vastutus on piirangutest kinni pidada, kuid näeme, et peame tõhustama selle üle ka järelevalvet. Piirangutega kaasneb ühiskonnale igas mõttes suur kahju, seega peame kõik koheselt oma kontakte vähendama miinimumini."

6. MÄRTSIST KEHTIVAD TÄIENDAVAD PIIRANGUD

Toitlustus- ja kaubandusettevõtted

Toitlustusasutustes ja kaubandusettevõtetes hakkab kehtima 25 protsendi täitumuse piirang. Nädalavahetustel peavad kaubandus- ja toitlustusettevõtted olema suletud, argipäeviti peavad toitlustusettevõtted uksed sulgema kell 18, toidu kaasamüük jääb lubatuks igal ajal. Avatuks tohivad jääda toidupoed ning esmavajalikud poed, näiteks apteegid ja prillipoed, samuti nn drive-in-müüki võimaldavad kauplused. Välimüügi aladele, näiteks turgudele, hakkab kehtima klientide hajutatuse nõue.

Spordivõistlused ja liikumisüritused

Spordivõistlused ja liikumisüritused on lubatud ainult professionaalsetele sportlastele ning erivajadusega inimestele on lubatud liikumisüritused.

Valitsuse otsusel tuleb ära jätta Estoloppeti suusamaratonide sarja Haanja maratoni, mis oli plaanitud 6. märtsiks. (Rõuge vallavalitsuse märkus: Haanja maratoni saab kuni 15. märtsini läbida kaugosaluse teel, registreerides selle hiljemalt 14. märtsil, LOE LISAKS)

Haridus

Alates 15. märtsist lubatakse õpilastel, kes teevad 2020/2021 õppeaastal põhikooli lõpueksameid ja riigieksameid, kontaktõppele kahel päeval nädalas. Koolid peavad rakendama viiruse leviku ennetamiseks vajalikke meetmeid vastavalt haridus- ja teadusministeeriumi juhistele.

Lisaks piirangutele soovitab valitsus kõikidele inimestele vähendada kontakte miinimumini ning juhul, kui kohtumine on hädavajalik, teha seda mitte rohkem kui 6-inimeselises rühmas. Tööandjatele ja töötajatele soovitab valitsus võimalusel rakendada kaugtööd.

Pärast korralduse vastuvõtmist avaldab valitsuse kommunikatsioonibüroo selle kodulehel kriis.ee.

Rõuge vallavalitsuse töökorraldus koroonaviiruse leviku tingimustes

Seoses taas levima hakanud koroonaviirusega palub Rõuge vallavalitsus kõigil kodanikel enne vallamajja või teenuskeskusesse pöördumist võtta vajaliku ametnikuga kontakti telefoni või e-posti teel. Selliselt saate nõu küsida ka ilma otsese füüsilise kontaktita või leppida kokku kohtumise vajaduse. Sellega kaitseme meie kõigi tervist, hajutame samaaegselt majas ja kabinettides viibivate inimeste hulka ning ühtlasi kindlustame, et vajalik ametnik on soovitud ajal kättesaadav.

Vallamajja või teenuskeskusesse sisenedes tuleb kanda maski ja desinfitseerida käed, kõik selleks vajalik on vallamajas ja teenuskeskustes olemas.

Tuletame ka meelde, et dokumente saab jätta kõigi teenuskeskuste ja vallamaja juures olevatesse kirjakastidesse, nende üleandmiseks pole majja sisenemine vajalik.

Rõuge vallamaja ja teenuskeskused on avatud järgmistel aegadel:

  • E−N kell 8−17, lõuna kell 12−12.30
  • R kell 8−14.

Rõuge valla esmased ja olulisemad kontaktid on järgmised:

Valla kantselei – 785 9312, vald@rauge.ee

Osakondade juhatajad:

  • Arendusosakonna juhataja Aira Udras – 5388 4943, arendusjuhataja@rauge.ee
  • Finantsosakonna juhataja Katrin Urbanik – 785 9352, fin@rauge.ee
  • Haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Marju Kõva – 514 8615, haridusjuhataja@rauge.ee
  • Majandusosakonna juhataja Jane Liiv – 5328 4004, majandus@rauge.ee
  • Sotsiaalosakonna juhataja Triinu Õispuu – 5377 5659, sotsiaaljuhataja@rauge.ee
  • Vallasekretär Eve Mändmaa – 785 9233, vallasekretar@rauge.ee
  • Vallavaitsuse liige vallavanema ülesannetes Rein Loik – 501 9394, rein@rauge.ee

Sotsiaaltöö spetsialistid:

  • Haanja piirkonna sotsiaaltöö spetsialist Maie Kalnapenkis – 523 7065, haanjasotsiaal@rauge.ee
  • Misso piirkonna sotsiaaltöö spetsialist Marika Heinvee – 5340 3744, missosotsiaal@rauge.ee
  • Mõniste piirkonna sotsiaaltöö spetsialist Kairit Kasuk – 5307 3260, monistesotsiaal@rauge.ee
  • Varstu piirkonna sotsiaaltöö spetsialist Signe Arumäe – 5334 1640, varstusotsiaal@rauge.ee
  • Sotsiaaltöö spetsialist Maire Grosmann – 5330 0153, raugesotsiaal@rauge.ee
  • Sotsiaalosakonna juhataja Triinu Õispuu – 5377 5659, sotsiaaljuhataja@rauge.ee

Haldusspetsialistid:

  • Haanja ja Misso piirkonna haldusspetsialist Jüri Kukk − 5301 7901, haanjahaldus@rauge.ee
  • Mõniste ja Varstu piirkonna haldusspetsialist Martin Hütsi − 529 5247, monistehaldus@rauge.ee
  • Rõuge piirkonna haldusspetsialist Olev Mõttus − 505 3143, raugehaldus@rauge.ee

Vajadusel võtke ühendust meie teiste spetsialistidega: rauge.ee/kontaktid.

Eesti Perearstide Seltsi juhised COVID-19 haiguse perioodiks (25.09.2020)

Olulisemad veebilehed, kust kriisi ajal infot leida

Vabariigi Valitsuse eriolukorra leht info ja otsustega erinevates valdkondades

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht koos eraldi rubriigiga KKK ehk COVID-19 kohta korduma kippuvad küsimused

Töötukassa töötasu hüvitamise meede

Kredex'i meetmed koostöös pankadega

Tööelu korraldamise juhised ühest kohast

Tööinspektsiooni soovitused töösuhete korraldamiseks

Terviseameti terviseteemalised juhised kõigile elanikele

Politsei- ja Piirivalveameti info tööjõu liikumise ja eriolukorra kohta

Eriolukord Eestis ja maailmas – reaalajas andmed viiruse leviku kohta; kaardid, graafikud jne

Infotelefonid

1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)

1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)

112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)

+372 5301 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui olete välismaal hätta jäänud (24h)

Ole kursis: