2019. aasta eelarve täitmise lühiülevaade
2019. aastaks olid Rõuge vallal seatud järgmised prioriteedid:
- Hariduse ja alushariduse arendamine
- Investeeringute elluviimine ja valla kõigi piirkondade arendamine vastavalt ühinemislepingule
Valla eelarve põhikulude mahust peaaegu poole moodustavad hariduskulud. Valla prioriteet on hoida haridusasutusi konkurentsivõimelistena ning tagada igale lapsele kvaliteetne haridus. Lasteaiarühmade optimaalse suuruse saavutamiseks renoveeriti ruumid Rõuge Lasteaia Nursi rühma avamiseks. Praeguseks on vajadus lasteaiakohtade järele täielikult kaetud.
Valla arenguks ja infrastruktuuri parendamiseks on hädavajalik teha investeeringuid, need peavad hõlmama kogu valla territooriumi. Üks ühinemislepingu tingimus oli kõikide piirkondade arendamine. Sellest põhimõttest lähtuvalt ja arengukavale tuginedes planeeriti 2019. aasta investeeringud.
Põhitegevuse tulud
2019. aasta eelarves oli planeeritud tulude laekumine 8,5 miljonit eurot. Tegelikult laekus eelarvesse tulusid 8,6 miljonit eurot, mis on planeeritust 1,1% enam.
- Eelarve tuludest 45,7% ehk 3,9 miljonit moodustas tulumaks. Seda laekus planeeritust 1,4% rohkem. Tulumaksu laekumise kasv oli tingitud keskmise palga arvatust suuremast tõusust.
- Kaupade ja teenuste müügist laekus eelarvesse 10,4% ehk 0,9 miljonit eurot. Laekumine oli 5,6% kavandatust väiksem.
- Saadud toetused moodustasid eelarve tuludest 39,6%, ulatudes 3,4 miljoni euroni (+2,8% planeeritust).
- Maamaks on 4% eelarve tuludest ehk 0,3 miljonit eurot.
- Muud tulud kokku on 0,3% eelarve tuludest.
Põhitegevuse kulud
2019. aasta eelarvesse oli planeeritud põhitegevuse kuludeks 8,6 miljonit eurot. Tegelikult tehti kulutusi 8,2 miljoni euro ulatuses, mis on planeeritust 5% vähem.
Põhitegevuse kulud jaotuvad kaheks: antavad toetused ja muudeks tegevuskuludeks. Tegevuskulud omakorda jagunevad tööjõu- ja majandamiskuludeks:
- Põhitegevuse kuludest 6,2% ehk 0,5 miljonit eurot kulus antavateks tegevustoetusteks.
- Tööjõukulud moodustasid põhitegevuse kuludest 53,8% ehk 4,4 miljonit eurot. Kulutusi tehti planeeritust 2% vähem.
- Majanduskulud moodustasid kuludest 40% ehk 3,3 miljonit eurot. Eelarves kavandatust kulutati 0,3 miljonit ehk 8,7% vähem. Kulude kokkuhoid oli tingitud eelkõige soojast ja lumevaesest talvest – aasta lõpukuudel olid kulud küttele ja lumetõrjetöödele planeeritust väiksemad.
Põhitegevuse kulud jaotuvad üheksa erineva tegevusvaldkonna vahel:
- Haridus moodustab põhitegevuse kuludest 48% ehk 3,95 miljonit eurot, millest personaalikuludeks 2,5 miljonit ja majanduskuludeks 1,4 miljonit eurot.
- Vaba aeg, kultuur ja religioon moodustavad põhitegevuse kuludest 12% ehk 1 miljon eurot. Vaba aja tegevusest enamuse moodustasid raamatukogude ja noortekeskuste tegevuskulud.
- Üldised valitsussektori teenused moodustasid 8% põhitegevuse kuludest (0,6 miljonit eurot).
- Majandus moodustas põhitegevuse kuludest 10% ehk 0,8 miljonit eurot, sellest 50% moodustab teehooldus ja korrashoid.
- Sotsiaalne kaitse ja tervishoid moodustasid 17% ehk 1,4 miljonit eurot, millest 37% on eakate sotsiaalhoolekande kulu.
- Elamu- ja kommunaalmajandus moodustas 2% ehk 0,15 miljonit eurot.
- Muud valdkonnad (keskkonnakaitse ning avalik kord ja julgeolek) moodustasid 3% ehk 0,3 miljonit.
Joonis 1. Põhitegevuse kulud majandusliku sisu alusel valdkonniti (2019. a täitmine võrreldes kinnitatud eelarvega; tuhat eurot)
Investeerimistegevus
2019. aasta eelarves oli planeeritud investeeringuteks 1,2 miljonit eurot. Tegelikult teostati investeeringuid 0,47 miljoni euro ulatuses.
2019. aastal investeeriti Kuutsipalu imbväljaku renoveerimiseks 0,05 miljonit eurot, sotsiaalmajad said renoveerimiseks 0,02 miljonit. Teedesse investeeriti 0,12 miljonit, Rõuge Lasteaia Nursi rühma investeering oli 0,16 miljonit eurot.
Mõniste hooldekodu lifti ehituseks oli planeeritud 0,1 miljonit, kahjuks projekteerimine ebaõnnestus ning investeering lükkus järgmisse eelarveaastasse. Järgmisse eelarveaastasse jäid veel Rogosi mõisa renoveerimine ja Varstu kergliiklustee ehitus.
Joonis 2. Investeeringud valdkondade ja finantseerimisallikate kaupa (tuhat eurot)
Finantsseis
• Omafinantseerimisvõime ehk põhitegevuse kulude vahe oli 0,47 miljonit eurot, millest tasuti nii olemasolevaid laenumakseid ja intressikulusid kui rahastati investeeringuid.
• Netovõlakoormus oli 2019. aasta lõpuks on 1,2 miljonit (laenukohustus 3,1 ja likviidsed varad 2,0). Laenuvõimekus on väga hea ning tulevikku saab planeerida suuri investeeringud.
• Likviidsete varade maht on peaaegu 2 miljonit ehk 22,6% põhitegevuse tuludest. Eesmärk on hoida varu likviidsetel varadel, et tagada valla maksevõime.