Koiva ja Mustjõgi on väga olulised veekogud Kotuse piirkonnas. Tegu on iseloomult justkui vanaisa (Koiva) ja noore ringi jooksva lapselapsega (Mustjõgi). Koiva on rahulik, ~40 meetri laiune, lookleb vaikselt kõrgemate liivakallaste, puisniitude ja männimetsade vahel, kuid kui vaja väge näidata, siis suurvee ajal paisub kohati rohkem kui kilomeetri laiuseks. Mustjõgi on see eest käänuline, paarikümne meetri laiune ja kiirema vooluga, aga samuti kulgeb kõrgemate liivakallaste vahel läbi heinamaade ja männimetsade. Aga väenäitamisel on vanaisaga võrdne – paarikümne meetri laiusest jõest saab sadu ja sadu meetreid lai veteväli. Seda just eelkõige kevadiste suurvete ajal, aga ka vihmasemate sügiste korral.

Nende omaduste tõttu on mõlemad jõed väga hinnatud vee peal matkajate seas. Ürgne loodus, käänuline Mustjõgi ja iidne Koiva – need loovad kombinatsiooni millestki kirjeldamatust, mida lihtsalt ise peab kogema.

Kõige populaarsem alustuspunkt matkaks on tavaliselt Hargla küla, kust liigutakse 1-1,5h mööda Mustjõge, tehakse paus Tellingumäel (loe lähemalt punktist nr2) ja nauditakse vaadet Tellingumäe vaatetornist Mustjõele. Pärast pausi liigutakse edasi ning ~20-30 minuti pärast jõutakse Mustjõe ja Koiva ühinemispunkti. Soovitame korra oma kanuu „parkida" kahe jõe ühinemiskohta ja teha väikese katse. Astuda jalaga kord ühte jõkke ja siis teise ning tunnetada, kas kahe jõe veetemperatuur on ikka tunavalt erinev nagu räägitakse? Kumb siis on ikkagi külmem jõgi – kas Mustjõgi või Koiva? Katse lõppedes suundutakse mööda voolu edasi piki laia ja iidset Koivat. Matkajate retk lõppeb enam-jaolt kas „Uno sauna" juures või Kõrgepervel, kus liivane kallas kerkib äkitsi mitme meetri kõrguseks ning kõrgel kaldal ootab hubane lõkkeplats. Antud trassi läbimiseks kulub sõltuvalt veetasemest ja pausi pikkusest Tellingumäel keskmiselt 3-5 tundi.

Antud jõgesid tutvustavad lähemalt ka artiklid "Viies aastaaeg Mustjõel ja Koival" ning "Käänuline Mustjõgi".

Avastamist

Kotuse piirkonnas pakuvad kanuudega Mustjõe ja Koiva avastamise võimalust:

• Punda talu – 5324 4372 või peeplyys@hotmail.com
• Sette talu – 520 1233 või settetalu@gmail.com

Kanuumatk sügisesel suurveel Punda taluga:

Kanuumatk kevadisel jõel Sette taluga:

Soovitused kanuumatkaja isiklikule varustusele:

• Jalanõud. Sobivad vanemad, kinnised või poolkinnised kerged jalanõud. Lahtise kanna- ja varbaosaga jalanõud on vähesobivad, kuna paadist vetteasumisel võib vigastada katmata jalaosa. Jalatsid saavad matka jooksul märjaks ja poriseks. Turvariski tõttu ei soovita kasutada kummikuid. Vette sattumise täituvad need veega ja takistavad ujumist. Jalanõude sisse on soovitav panna paksem sokk, mis hoiaks ka märjana sooja.
• Peakate. Sobilik on kanda pearätti või lõuapaelaga matkamütsi. Selline peakate kaitseb päikese, vihma ja putukate eest ning tema ärakadumise võimalus on väiksem.
• Kindad. Soovi korral võiks kasutada õhukesi kindaid. Varakevadistel ja talvistel matkadel on soovitavad neopreenkindad.
• Pealisriietus. Fliis + vihmakindel jope või vihmakeep.
• Varuriided märjakssaamise puhuks.
• Veekindlad kotid dokumentidele, autovõtmetele, videokaamerale, fotoaparaadile, mobiiltelefonile ja varuriietele.
• Joogivesi ja energiakontsentraadid. Kaasavõtmiseks võib soovitada tavalist pudelivett ning šokolaadi, müslibatoone ja pähkleid. Külma ilma puhul oleks kasu termosetäiest kuumast teest.