Hävinud Eesti kodu mälestuskompleks

2006. aasta juunis avati Võrumaal Mõniste vallas Hüti külas kunagise Mäekonnu talu asukohal mälestuskompleks "Eesti kodu".

See kompleks on pühendatud kõikidele eesti kodudele, mis said kannatada sõjakeerises ja inimestele, kes küüditamistega oma kodudest välja aeti eemale perekonnast ja kodumaast. Mälestusmärk kujutab endast kivist laotud seina, milles on aken, selle ees kõrgele ulatuv korsten ja paljastuv ahi. Nii sümboliseerib see ahervaret, milleks muutusid paljud eesti kodud pärast Teist maailmasõda ja suurküüditamisi. "Eesti kodu" peaks panema meid mõtlema, et kodu vajab kaitset ja samas andma ka lootust tulevikule, kodu kestvusele.

2007. aasta augustis avati seina kõrval vanast hiietammest tehtud peremeest kujutav puuskulptuur, mis sümboliseerib peremehe tagasitulekut Siberist. Kuju on pühendatud inimestele, kes tulid tagasi kodumaale peale pikki võõramaal oldud aastaid.

Veel on kompleksis ära märgitud vana suitsusauna ase. Saun on olnud Eesti kodude oluline osa, seal sünnitati ja pesti surnuid, nii sümboliseerib see elu jätkuvust. Saunakerise asemele on soovijatel võimalik tuua heade soovide kive.

2019. aasta augustis avati Eesti Kodu mälestuskompleksi lähistele kaks uut objekti. Üks neist  mälestusmärk „Vabaduse karje", mis kujutab endast meie rahva kangelast Kalevipoega, kes meile omase visadusega lükkab laiali ajaloolised vaevaväravad, astudes välja okupatsioonide põrgust. Koopa külgseintel olevatel tahvlitel on kuritegelike okupatsioonirežiimide kuriteod numbrite keeles. 

Eesti Endiste Metsavendade Liit avas 22. augustil tähistatava Rukkilille päeva raames Võrumaal asuvas Eesti Kodu mälestuskompleksis mälestussamba Eesti metsavendadele ja nende toetajatele ning Murtud Rukkilille Ühing avas mälestuspingid, millega mälestatakse hukkunud metsavendi.

 

Teinegi põnev ehitis asub silmaga nähtaval kaugusel. Tegemist on metsaonniga, mida hüütakse „karukoopaks". Metsaonni juurde kuulub umbes 2-kilomeetrine looduslik õpperada, millest on plaan ehitada sõjalis-sportlik teekond ja metsavenna rada, kuna just Võrumaa metsades liikus omal ajal ringi palju metsavendi.