Loodud on Sadramõtsa looduskaitseala

5.12.18

 

Vabariigi valitsus kiitis 22. novembril heaks Rõuge vallas Metstaga, Kangsti ja Sadramõtsa külas asuva Sadramõtsa looduskaitseala loomise ja kaitse-eeskirja. Kaitseala on loodud Sadramõtsa metsise püsielupaiga põhjal ning selle pindala on 322 ha, alast 262,3 ha on sihtkaitsevöönd. Kaitseala hõlmab ka Natura võrgustikku kuuluvat Sadramõtsa loodusala.

Sadramõtsa looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega: ala on kaitse alla võetud väärtuslike metsa- ja rabakoosluste ning nende elustiku mitmekesisuse tõttu, sh on tegu olulise metsise mängu- ja elupaigaga. Loodusdirektiivi elupaigatüüpidest kaitstakse alal rabasid, nokkheinakooslusi, vanu loodusmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi.

Info: keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo spetsialist Kerttu Elm, tel 680 7913, e-post kerttu.elm@keskkonnaamet.ee.

 

Kirikumäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava avalik väljapanek

3.12.18

Keskkonnaamet on algatanud Kirikumäe maastikukaitsealale kaitsekorralduskava koostamise aastateks 2019–2028. Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevuste tabel. Vajalike tegevuste juurde on tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg. Kaitsekorralduskava koostaja on keskkonnaamet.

Kaitsekorralduskava on avalikul väljapanekul 3.–21. detsembrini 2018, mille jooksul saab esitada ettepanekuid kava ja kaitsekorralduslike tegevuste kohta. Ettepanekud tuleb saata e-kirja teel aadressile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 21. detsembriks 2018. Avalik arutelu toimub juhul, kui selle kohta laekub vastav ettepanek. Kava eelnõuga saab tutvuda keskkonnaameti veebilehel.

Lisainfo: Kerttu Elm, kerttu.elm@keskkonnaamet.ee, tel 680 7913.

Loodud on Keretü looduskaitseala

 

Keskkonnaministeeriumi ettepanekul kiitis vabariigi valitsus 4. oktoobril 2018 heaks Võrumaal Rõuge ja Võru vallas asuva Keretü looduskaitseala loomise. Alal tagatakse kaitsealuste liikide elupaikade säilimine, arvestades samal ajal riigikaitse vajadusi.

„Keretü looduskaitseala loomisel oli võtmeküsimus, kuidas leida kompromiss looduse ja riigikaitse vahel," nentis keskkonnaminister Siim Kiisler. „Analüüsisime olukorda väga põhjalikult. Usun, et leidsime parima viisi kaitsta haruldaste liikide elupaiku ning võimaldada kaitseväel samas jätkata tegevust Nursipalu harjutusväljal. Nii looduskaitse kui ka riigikaitse mahuvad alale ära."

Kaitseala territoorium on osaliselt juba enne olnud kaitse all Keretü metsise, Tsirgupalu merikotka, Kerretu soo merikotka ja Nursipalu must-toonekure püsielupaikadena. Olemasolevad püsielupaigad on nüüd kaitseala koosseisus, lisaks hõlmab kaitseala Kerretu raba ja seda ümbritsevat metsa. Kaitseala koosneb piiranguvööndist ja kuuest mõnevõrra rangema looduskaitserežiimiga sihtkaitsevööndist.

Keretü looduskaitseala asub peaaegu tervikuna Nursipalu harjutusväljal. See on harjutusvälja osa, kus pole planeeritud aktiivset kasutust, ning seega ei välista kaitseala harjutusvälja eesmärgipärast kasutamist.

Inimestel on lubatud kaitsealal viibida, korjata marju, seeni ja muid metsaanda, pidada jahti ja püüda kala. Küll aga kehtestatakse must-toonekure, merikotka ja metsise häirimatuks pesitsuseks ajalised liikumispiirangud.

Kaitseala asub Võru maakonnas Rõuge vallas Lükka ja Tsirgupalu külas ning Võru vallas Hänike ja Mustassaare külas. Keretü looduskaitseala pindala on 1060,6 hektarit. Võrreldes senini kehtinud kaitsekorraga, kus püsielupaikadena oli kaitse all 365,5 hektarit, laienes kaitstava ala pindala 695,1 hektari võrra.

Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda Riigi Teatajas.

Parmu looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmine

 

Keskkonnaamet teatab, et keskkonnaministri 15. veebruari 2018 käskkirjaga nr 89 on algatatud määruse „Parmu looduskaitseala kaitse-eeskiri" muutmise menetlus, mida viib läbi keskkonnaamet.

Kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardimaterjaliga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal keskkonnaameti Võru kontoris ajavahemikus 6.–31.08.2018. Materjalidega saab tutvuda ka keskkonnaameti veebilehel ja käesoleva lehe allosas seotud failide loendis.

Keskkonnaamet ootab põhjendatud ettepanekuid ning kutsub aktiivselt osalema avalikustatud kaitse-eeskirja menetluses. Eesti loodusväärtuste kaitse on tagatud heas koostöös maaomanike ja huvirühmadega ning Teie panus on oluline.

Parandusettepanekud ja vastuväited Parmu looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kohta on oodatud kirjalikult keskkonnaameti Võru kontori aadressil Karja 17a, 65608 Võru või e-kirja teel info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 31.08.2018. Eelnõu avalik arutelu toimub vastavasisulise ettepaneku alusel.

Kui nimetatud tähtajaks ei ole kaitse-eeskirja eelnõu kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestatakse, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu orienteeruvalt veebruaris 2019. aastal ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti aprillis 2019. aastal.

Lisainfo: Kerttu Elm, tel 680 7913, e-post kerttu.elm@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet soovib täpsustada Võru maakonna looduse üksikobjektide piiranguvööndite ulatust

 

Keskkonnaamet jätkab keskkonnaministri määruse „Võru maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus" menetlust. Kuna esmakordsest avalikust väljapanekust on möödunud üle kahe aasta ja menetluse kord on muutunud, korraldatakse täiendav avalik väljapanek. Võrumaal täpsustatakse 56 kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndi ulatus, Rõuge vallas asub neist kaksteist objekti. Kõnealuste üksikobjektide kaitsekorda ei muudeta.

Eelnõude avalik väljapanek toimub 16.07.2018 kuni 3.08.2018. Eelnõu, seletuskirja ja kaardimaterjaliga on võimalik tutvuda keskkonnaameti Võru kontoris (Karja 17A), keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee ning Rõuge valla veebilehel (vt lehekülje allosas seotud failide loendit).

Põhjendatud parandusettepanekud või vastuväited eelnõude kohta on oodatud kirjalikult keskkonnaameti Tartu kontori aadressil Aleksandri 14, 51004 Tartu või e-kirja teel aadressil info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 3.08.2018.

Keskkonnaameti ettepanekul, tuginedes looduskaitseseaduse §9 4. lõike 3. punktile, arutatakse asja ilma avaliku aruteluta (koosolekuta). Avalik arutelu korraldatakse juhul, kui ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks on selle kohta laekunud vastuväiteid.

Rõuge vallas asuvad järgmised kaitsealused looduse üksikobjektid, mille piiranguvööndi ulatust muudetakse: Haki männid, Kadõni pettäi, Kooli pettäi, Korgõmäe ristipettäi, Mäenurme tammed, Ruuga pettäi, Ruuga tamm, Snikkeri ehk Savimäe tamm, Soolätte künnapuu, Sänna hiigellehis, Hinnimäe rändrahn, Ihandu liivapaljand ehk Kunnasilla koopad ja Võidumägi.

Kaitsealadel asuvatele kaitsealustele looduse üksikobjektidele ei määrata piiranguvööndit ja neile kehtivad asukoha kaitseala piirangud. Sellised objektid on Karisöödi tamm (Peetri jõe maastikukaitsealal) ning Rõuge tammed, Sinisilla tamm, Mustahamba tamm ja Korgõmäe Ivannikivi (Haanja looduspargis).

 

Lisainfo: Maris Paju tel 5336 5805, maris.paju@keskkonnaamet.ee.

 

Laane- ja salumetsade kaitseks rajatavate looduskaitsealade avalik väljapanek

 

Keskkonnaministri 3. märtsi 2017 käskkirjaga nr 260 ja 12. detsembri 2017 käskkirjaga nr 1204 on algatatud määruse „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri" menetlus, mida viib läbi keskkonnaamet. Määruse eelnõuga on plaanis kaitse alla võtta 59 uut kaitseala üle Eesti.

Kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardimaterjaliga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal ajavahemikul 18.06–30.07.2018 piirkondlikus keskkonnaameti kontoris, keskkonnaameti veebilehel ja Rõuget puudutavate kaitsealade osas ka Rõuge valla veebilehel (vt lehekülje allosas seotud failide loendit).

Keskkonnaamet ootab põhjendatud ettepanekuid ning kutsub aktiivselt osalema avalikustatud kaitse-eeskirja menetluses. Oma parandusettepanekud ja vastuväited laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade rajamise ja kaitse-eeskirja eelnõu kohta palutakse esitada kirjalikult aadressil info@keskkonnaamet.ee, lähimasse keskkonnaameti kontorisse (Võru kontor asub Karja 17a) hiljemalt 30.07.2018. Eelnõu avalik arutelu toimub vastavasisulise ettepaneku alusel.

Kui nimetatud tähtajaks ei ole kaitse-eeskirja eelnõu kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestab keskkonnaamet, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu orienteeruvalt veebruaris 2019. aastal ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti aprillis 2019. aastal.

Lisainfo: Maarja Annuk, maarja.annuk@keskkonnaamet.ee