7. mail peeti Varstu koolimajas dialoogi teemal „Mida on meil vaja selleks, et koolida liitmine tooks Varstu kogukonnale kasu?". Kohtumisel osalesid 14 inimest kogukonnast ja vallavalitsusest ning dialoogipidajad. Dialoogist kerkisid esile neli koolide ühendamisega seotud teemat.

Muudatuste protsessis on vajalik, et õppeasutuste ja vallavalitsuse juhtide mõtted ja plaanid jõuaksid kõigi valla elanikeni. See aitab selgust ja usaldust luua ning hirme ja muresid leevendada. Hea näitena toodi esile, et õpetajatega on ühendkooli direktor rääkimas käinud ning see on aidanud neil kindlustunde tagasi saada. Ka vallajuhtide jaoks on oluline inimeste muresid ja küsimusi kuulata, et neid muudatuste juhtimise arvesse võtta ja vajadusel olukorda selgitada.

Koolide hoolekogud on juba andnud muudatuste elluviimisesse olulise panuse ja nüüd on nende ülesandeks koostada ühendkooli hoolekogu moodustamise ja töökord. Uue kooli juhtimisstruktuur on üles ehitatud suhtluse põhjal praeguste koolijuhtidega ja kinnitatakse 20. mail volikogus. Ühendkooli juht järgib valla poolt etteantud eesmärke ja tegeleb praegu õppekavade, õpetajate töökoormuste ja -korralduse väljatöötamisega, et 1. septembrist oleks  uuel koolil võimalik õppetööd alustada. Kui ühendkool on käima saadud, algab sisuline koostöö, et struktuur, töökord ja õppekavad kohandada kõigi koolide vajadustele vastavaks ning luua ühine kooli arengukava. Liha luudele kasvatamine on pikk protsess, mis toimub kogukondade, hoolekogude, kooli ja vallavalitsuse koostöös. Kooli arengukavaga koos alustatakse ka noorsootöö arengukava uuendamist.

Muudatuste protsessis peetakse oluliseks hoida praegu olemasolevaid õpetajaid ja leida täitmata ametikohtadele pädevad inimesed. Õpetajate ja õpilaste liikumise vajadused ja võimalused koolimajade vahel selguvad töö käigus. Kohapeal hakkab õppetööd koordineerima õppejuht. Dialoogis osalejad väljendasid ootust, et õppejuht peab kohapeal olemas olema viis päeva nädalas, et oleks tagatud koolielu ja õppetöö turvalisus ja sujuvus. Koolide omanäolisuse ja identiteedi säilitamine saab teoks iga kooli panuse tulemusena, sest  koolide nimed ja tähendused elavad inimeste igapäevases suhtluses, mitte paberil. Juriidilistes dokumentides on ühendkooli nimi Rõuge Põhikool.

Oluliseks peetakse, et koolide ühendamisel tehtaks edasiviivaid muudatusi, mille tulemusena töötaks igas koolis ühtne ja kvalifitseeritud meeskond ning kõigile lastele oleks tagatud head tingimused õppimiseks.

Koolide koostöö

Dialoogis osalejate jaoks oli tähtis saada selgust koolide koostööplaanide ja koostöö saavutamiseks planeeritud tegevuste osas. Murekohaks on Varstu ja Mõniste kogukonna vahelised keerulised suhted ning koolide vähene koostöö. Esile toodi ootus, et koolide ühendamise käigus pöörataks erilist tähelepanu majadevahelise sisulise koostöö saavutamisele, et laste õppimis- ja huvitegevuse võimalused paraneksid. Tähenduslikku rolli nähakse siin koolipidajal, kellel tuleb aidata haldusreformi tagajärgedega tegeleda ja toetada erinevate osapoolte omaette olemise harjumuste ümberkujunemist, et tõelise koostööni jõuda. Dialoogis osalejate jaoks oli oluline, et koolide ühendamise protsessis tekkinud ebakõlad koostöösse panustamise osas lahendataks ning ühendkooli juhtimisel tagataks võrdne sõnaõigus kõigi koolide ja hoolekogude esindajatele.

Koostöö võimalustena toodi välja ühiste liikumis- ja käsitöötundide, tantsu- ja lauluringide, teistmoodi (nt. „Rakett 69" stiilis) õppepäevade korraldamist, mis võimaldaks erinevate piirkondade ja õpetajate tugevusi kõigi õpilaste heaks rakendada. Ühendkooli loomisel tuleb leida loovaid ja edasiviivaid lahendusi, mis õppetöö uuele tasemele tõstaksid. Väärtustati julgust katsetada ja eksida ning sellest õppida, et leida parimad uued tööviisid.

Koostöö osas tulevad head näited noortekeskuste tööst ja Noorte Kotkaste laagritest, kus on suudetud suhtlusbarjääre ületada ja erinevate piirkondade noori koos tegutsema panna. Laste ja koolide vaheline koostöö võiks toetada ka erinevate piirkondade täiskasvanute suhtlemist ning valmisolekut koos toimetada.

Kooli ja kogukonna koostöö

Varstu Kooli püsimajäämist nähakse piirkonna elujõulisuse tagamise võtmetegurina. Väljakutseks peetakse kogukonnasisese sidususe puudumist ja vähest huvi kohaliku elu eestvedamise vastu. Dialoogis osalejate ootus oli, et koolide ühendamise teemal räägiksid vestlusringis kaasa ka õpetajad ehk maa sool. Peetakse vajalikuks, et kooli meeskond teeks koostööd kogukonnaga ja koolimaja võiks täita kõigi kohalike huve. See aitaks kaasa kohaliku identiteedi ja tugevuste säilitamisele, et Varstu elanik oleks ka edaspidi uhke olla.

Edasiviivad mõtted

Dialoogis osalejad nägid vestlusringis osalemist võimalusena muudatustes kaasa rääkida ja kohaliku elu arengusse panustada. Väärtustatakse Varstu Kooli hoolekogu ja kogukonna valmisolekut koostööd teha ning keerukatele olukordadele lahendusi leida. Oluline on iga piirkonna mitmekülgsust märgata ja väärtustada ning kogukonna poolt arutelusid algatada, et kohalike erinevad vajadused nähtavale tuleksid.

Dialoogis kerkis esile Varstu rahvamaja tegevuse peatamise küsimus, sest rahvamaja on kogukonna jaoks oluline kooskäimise koht. Vallavalitsuse eestvedamisel püütakse leida võimalus selle teema ühiseks arutamiseks.

Kohtumisest tegi kokkuvõtte Triin Rõõmusoks