Sotsiaalvaldkonna üldinfo
Sotsiaalosakonnast saab nõu ja abi järgmistel teemadel:
- sotsiaalnõustamine;
- sotsiaaltoetuste maksmine;
- sotsiaalteenuste osutamine;
- eestkoste seadmine;
- laste ja lastega perede hoolekande korraldamine;
- vanemliku hoolitsuseta jäänud laste asendushooldusele paigutamine;
- eakatele ja puuetega inimestele vajalike teenuste osutamine;
- koduteenuste osutamine;
- üldhooldusteenusele suunamine.
Sotsiaalvaldkonna ametnike kontaktid
Sotsiaaltöö spetsialistide ja lastekaitsespetsialisti vastuvõtud vallamajas ja teenuskeskustes toimuvad esmaspäevast neljapäevani ja eelneval kokkuleppel vastava spetsialistiga. Reedeti vastuvõtte ei toimu.
Sotsiaalvaldkonna ametnikud | |||
---|---|---|---|
Kadri Kangro | 514 8615 | kadri.kangro@rougevald.ee | |
Sotsiaalnõunik | Ametikoht täitmata, asendab Kadri Kangro | ||
Sotsiaaltöö spetsialist (eestkoste) | Mirjam Humal | 5307 3260 | mirjam.humal@rougevald.ee |
Maire Grosmann | 785 9138 | maire.grosmann@rougevald.ee | |
Maie Kalnapenkis | 787 8834 | maie.kalnapenkis@rougevald.ee | |
Marika Heinvee | 5340 3744 | marika.heinvee@rougevald.ee | |
Signe Arumäe | 5334 1640 | signe.arumae@rougevald.ee | |
Lastekaitsespetsialist | Diana Bondareva | 5915 1456 | diana.bondareva@rougevald.ee |
Triinu Ülper | 5191 1500 | triinu.ylper@rougevald.ee | |
Kristel Kõlli | 529 5062 | kristel.kolli@rougevald.ee | |
Haanja piirkonna sotsiaalhooldustöötaja | Marge Valb | 5347 3150 | marge.valb@rougevald.ee |
Misso piirkonna sotsiaalhooldustöötaja | Eerika Eensalu | 5307 2744 | eerika.eensalu@rougevald.ee |
Mõniste piirkonna sotsiaalhooldustöötaja | Ilze Koemets | 506 0140 | ilze.koemets@rougevald.ee |
Varstu piirkonna sotsiaalhooldustöötaja | Kati Vettik | 5303 0145 | kati.vettik@rougevald.ee |
Sotsiaalvaldkonna teated
Alates 1. aprillist tõuseb eriarstiabi visiiditasu, kuid haavatavamate inimeste kaitse säilib
Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
27.03.2025
Alates 1. aprillist tõuseb eriarstiabi visiiditasu, kuid haavatavamate inimeste kaitse säilib
1. aprillist tõuseb eriarstiabi, sh erakorralise meditsiini osakonna visiiditasu 5 eurolt 20 euroni. Haavatavamatele sihtrühmadele nagu pensionäridele, töötutele, lapseootel naistele ja toimetulekutoetuse saajatele on visiiditasu endiselt 5 eurot. Raskemate terviseprobleemide korral, kui inimene jääb haiglaravile, ei tule EMO külastuse eest visiiditasu maksta. Aprillist suureneb ka haigla voodipäevatasu seniselt 2,5 eurolt 5 euroni.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiu rahastamise poliitika ekspert Lii Pärg selgitas: „Visiiditasu määra ei ole muudetud üle kümne aasta. Aja jooksul on kasvanud nii meditsiinisüsteemi koormus kui ka kulud teenustele. Muudatused lähtuvad OECD soovitustest, mille kohaselt visiiditasude suurendamine aitab tervishoiusüsteemi tõhustada, kui seejuures kaitstakse haavatavamaid elanike rühmi."
Madalamat, viie eurost visiiditasu jäävad maksma toimetulekutoetuse saajad, osalise või puuduva töövõimega inimesed, registreeritud töötud, üle 63-aastased, vanadus- ja töövõimetuspensionärid, alla 19-aastased lapsed, lapseootel naised ning alla üheaastaste laste emad. „Sealjuures lapseootel naistelt ei tohi küsida ka madalamat visiiditasu, kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse seoses raseduse või sünnitusega," täpsustas Lii Pärg.
Kehtima hakkab täiendav kaitsemehhanism: kui inimene vajab sama eriarsti juurde korduvaid visiite, võib võtta aastase perioodi vältel visiiditasu vaid ühe korra. Samuti ei tohi nõuda visiiditasu maksmist, kui toimuvad suunamised raviasutuse siseselt või teise raviasutusse sama eriarsti juurde.
Lii Pärg rõhutas, et vastuvõtt perearsti juurde jääb visiiditasuta. Ööpäevaringselt on olemas ka perearsti nõuandeliin 1220, millelt saab esmast tervisenõu või juhiseid, kuhu oleks oma tervisemurega kõige õigem pöörduda.
Aprillist suureneb voodipäevatasu haiglas seniselt 2,5 eurolt 5 euroni. Voodipäevatasu saab küsida kuni 10 haiglas viibitud päeva eest. Erandina ei või nõuda voodipäevatasu intensiivravis oldud aja eest, raseduse või sünnitusega seotud eriarstiabi osutamisel ja alaealistelt.
Tasub tähele panna, et kui patsiendil ei ole võimalik kokkulepitud ajal tulla vastuvõtule, tuleks sellest vähemalt 24 tundi varem anda teada. Kui teavitus jääb hiljemaks või patsient jätab kohale tulemata, on raviasutusel õigus küsida järgmisel korral kahekordset visiiditasu.
Täiendavat infot visiidi- ja voodipäevatasude kohta leiab raviasutuste kodulehtedelt või Tervisekassa kodulehelt.