Sotsiaalvaldkonna üldinfo

Sotsiaalosakonnast saab nõu ja abi järgmistel teemadel:

  • sotsiaalnõustamine;
  • sotsiaaltoetuste maksmine;
  • sotsiaalteenuste osutamine;
  • eestkoste seadmine;
  • laste ja lastega perede hoolekande korraldamine;
  • vanemliku hoolitsuseta jäänud laste asendushooldusele paigutamine;
  • eakatele ja puuetega inimestele vajalike teenuste osutamine;
  • koduteenuste osutamine;
  • üldhooldusteenusele suunamine.

Sotsiaalvaldkonna ametnike kontaktid

Sotsiaaltöö spetsialistide ja lastekaitsespetsialisti vastuvõtud vallamajas ja teenuskeskustes toimuvad esmaspäevast neljapäevani ja eelneval kokkuleppel vastava spetsialistiga. Reedeti vastuvõtte ei toimu.

Sotsiaalvaldkonna ametnikud

Abivallavanem haridus- ja sotsiaalalal 

Kadri Kangro
514 8615
kadri.kangro@rougevald.ee
Sotsiaalnõunik Ametikoht täitmata, asendab Kadri Kangro
Sotsiaaltöö spetsialist (eestkoste)  Mirjam Humal 5307 3260 mirjam.humal@rougevald.ee

Rõuge piirkonna sotsiaaltöö spetsialist

Maire Grosmann

785 9138
5330 0153

maire.grosmann@rougevald.ee

Haanja piirkonna sotsiaaltöö spetsialist

Maie Kalnapenkis

787 8834
523 7065 

maie.kalnapenkis@rougevald.ee

Misso piirkonna sotsiaaltöö spetsialist

Marika Heinvee

5340 3744

marika.heinvee@rougevald.ee

Mõniste ja Varstu piirkonna sotsiaaltöö spetsialist

Signe Arumäe

5334 1640

signe.arumae@rougevald.ee

Lastekaitsespetsialist Diana Bondareva 5915 1456 diana.bondareva@rougevald.ee

Perede tugiisik

Triinu Ülper 5191 1500
triinu.ylper@rougevald.ee

Rõuge piirkonna sotsiaalhooldustöötaja

Kristel Kõlli

529 5062

kristel.kolli@rougevald.ee

Haanja piirkonna sotsiaalhooldustöötaja

Marge Valb

5347 3150

marge.valb@rougevald.ee

Misso piirkonna sotsiaalhooldustöötaja

Eerika Eensalu

5307 2744

eerika.eensalu@rougevald.ee

Mõniste piirkonna sotsiaalhooldustöötaja

Ilze Koemets

506 0140

ilze.koemets@rougevald.ee

Varstu piirkonna sotsiaalhooldustöötaja

Kati Vettik

5303 0145

kati.vettik@rougevald.ee

 

 

Sotsiaalvaldkonna teated

Alates 1. aprillist tõuseb eriarstiabi visiiditasu, kuid haavatavamate inimeste kaitse säilib

Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
27.03.2025

Alates 1. aprillist tõuseb eriarstiabi visiiditasu, kuid haavatavamate inimeste kaitse säilib

1. aprillist tõuseb eriarstiabi, sh erakorralise meditsiini osakonna visiiditasu 5 eurolt 20 euroni. Haavatavamatele sihtrühmadele nagu pensionäridele, töötutele,  lapseootel naistele ja toimetulekutoetuse saajatele  on visiiditasu endiselt 5 eurot. Raskemate terviseprobleemide korral, kui inimene jääb haiglaravile, ei tule EMO külastuse eest visiiditasu maksta. Aprillist suureneb ka haigla voodipäevatasu seniselt 2,5 eurolt 5 euroni. 

Sotsiaalministeeriumi tervishoiu rahastamise poliitika ekspert Lii Pärg selgitas:  „Visiiditasu määra ei ole muudetud üle kümne aasta. Aja jooksul on kasvanud nii meditsiinisüsteemi koormus kui ka kulud teenustele. Muudatused lähtuvad OECD soovitustest, mille kohaselt visiiditasude suurendamine aitab tervishoiusüsteemi tõhustada, kui seejuures kaitstakse  haavatavamaid elanike rühmi." 

Madalamat, viie eurost visiiditasu jäävad maksma toimetulekutoetuse saajad, osalise või puuduva töövõimega inimesed, registreeritud töötud, üle 63-aastased, vanadus- ja töövõimetuspensionärid, alla 19-aastased lapsed, lapseootel naised ning alla üheaastaste laste emad. „Sealjuures lapseootel naistelt ei tohi küsida ka madalamat visiiditasu, kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse seoses raseduse või sünnitusega," täpsustas Lii Pärg. 

Kehtima hakkab täiendav kaitsemehhanism: kui inimene vajab sama eriarsti juurde korduvaid visiite, võib võtta aastase perioodi vältel visiiditasu vaid ühe korra. Samuti ei tohi nõuda visiiditasu maksmist, kui toimuvad suunamised raviasutuse siseselt või teise raviasutusse sama eriarsti juurde.  

Lii Pärg rõhutas, et vastuvõtt perearsti juurde jääb visiiditasuta. Ööpäevaringselt on olemas ka perearsti nõuandeliin 1220, millelt saab esmast tervisenõu või juhiseid, kuhu oleks oma tervisemurega kõige õigem pöörduda. 

Aprillist suureneb voodipäevatasu haiglas seniselt 2,5 eurolt 5 euroni. Voodipäevatasu saab küsida kuni 10 haiglas viibitud päeva eest. Erandina ei või nõuda voodipäevatasu intensiivravis oldud aja eest, raseduse või sünnitusega seotud eriarstiabi osutamisel ja alaealistelt. 

Tasub tähele panna, et kui patsiendil ei ole võimalik kokkulepitud ajal tulla vastuvõtule, tuleks sellest vähemalt 24 tundi varem anda teada. Kui teavitus jääb hiljemaks või patsient jätab kohale tulemata, on  raviasutusel õigus küsida järgmisel korral kahekordset visiiditasu. 

Täiendavat infot visiidi- ja voodipäevatasude kohta leiab raviasutuste kodulehtedelt või Tervisekassa kodulehelt.