Kui igapäevaeluga hakkama saamine on muutunud raskeks
Mida teha, kui sul on igapäevaeluga hakkama saamine muutunud raskeks?
Mõtle oma igapäevastele vajadustele.
- Millised igapäevased tegevused on muutunud raskemaks? Näiteks kas liikumine kodus või toidu valmistamine on keerulisem?
- Kas vajad abi ainult teatud tegevustes või kogu päeva jooksul?
- Kas on olemas pereliige, sõber või naaber, kes saaks aeg-ajalt abistada?
Räägi oma pere ja lähedastega.
Selgita oma lähedastele, milline on sinu olukord ja millistes igapäevatoimingutes vajad tuge. Sageli on pereliikmed valmis aitama, kuid vajavad konkreetseid juhiseid selle kohta, kuidas seda teha.
- Palu pereliikmel aidata iganädalaste ostudega või koristamisega.
- Lähedased saavad regulaarselt ühendust võtta, et kontrollida, kuidas sul läheb, või aidata ravimite võtmise jälgimisel.
Kogukondlik ja naabriabi.
Uuri, kas kogukonnas on vabatahtlikke, kes aitavad liikumisvõimalustega või poes käimisega. Külasta kohalikke ühistegevusi, mis toetavad suhtlust ja pakuvad võimalust kodust välja tulla.
Kuidas toetada lähedast, kui oled mures tema iseseisva toimetuleku pärast:
Kui elad oma pereliikmest kaugel ja tunned muret, kas ta saab iseseisvalt hakkama, on mitmeid viise, kuidas teda distantsilt toetada ja olukorda hinnata.
Kui kahtlustad, et lähedasel võib olla raskusi igapäevaelus,siis uuri, milles ta võib abi vajada.
Märgid, mis võivad viidata, et lähdane vajab täiendavat tuge
Kas lähedane unustab olulisi asju, näiteks ravimeid või kokkulepitud kohtumisi?
Kui märkad, et lähedane unustab igapäevaseid asju või läheb kergesti segadusse, pöördu perearsti poole. Perearst saab hinnata kognitiivset seisundit ja teha vajadusel teste, et selgitada välja dementsuse või muu kognitiivse häire võimalus. Vajadusel suunab perearst lähedase eriarsti juurde põhjalikumatele uuringutele, mis aitavad leida sobiva raviplaani ja vajaliku toe.
Kas ta räägib raskustest liikumisel või majapidamistööde tegemisel?
Kas on olnud kukkumisi või muid juhtumeid, mis viitavad füüsilistele riskidele?
Kui lähedasel on raskusi liikumisega või igapäevaste majapidamistöödega, alusta perearstiga konsulteerimisest. Perearst saab teha esmase hindamise ja vajadusel suunata eriarstide poole, et selgitada välja füüsiliste või neuroloogiliste probleemide põhjused. Perearst võib soovitada ka füsioterapeudi poole pöördumist.
Praktilised sammud lähedase toetamiseks
Kodu kohandamine: paigalda käepidemed ja eemalda takistused, et tagada turvaline liikumine.
Toidu kätte saamine: koosta pereliikmetega külastusgraafik ja poenimekiri, et pakkuda vajadusel abi toidu koju toomisel ja toidu ettevalmistamisel.
Majapidamistööde jagamine: kaardista vajalikud majapidamistööd ja jagage ülesanded pereliikmete vahel.
Transpordi abi: arutlege pereringis, kuidas korraldada lähedase transport arsti visiitidele või muudeks väljasõitudeks.
Emotsionaalne toetus ja suhtlus: võimalusel vestle oma lähedasega regulaarselt. Kaugsuhtlus on üks variantidest, õpeta teda vastama videokõnedele, et hoida sidet ja vähendada üksildustunnet.
Turvalahendused ja abivahendid: vajalikku turvatunnet võivad pakkuda erinevad tehnoloogilised lahendused, abivahendid. Näiteks võib abi olla häirenupust, kaugnõustamisest, ravimi võtmise meeldetuletusest, videokaamerast.