Elukoha registreerimine

Rahvastikuregistri seadus kohustab hoolitsema enda, oma alaealiste laste ja eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris. Isik on kohustatud esitama oma andmed rahvastikuregistrisse peale uude elukohta kolimist, valede andmete leidmisel rahvastikuregistrist või elukoha andmete puudumisel registris. Uue elukoha andmed tuleb rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada 14 päeva jooksul!

Elukoha registreerimine on vajalik, et riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused saaksid osutada oma territooriumil elavatele elanikele avalikke teenuseid ning tõhustada teabevahetust ja koostööd.

Omavalitsus saab vajalikus mahus teenuseid osutada siis, kui on tagatud maksude laekumine elanikelt ning on teada, kui palju inimesi on omavalitsusüksuse oma alalise elukohana registreerinud.

Kui tegelikult elab omavalitsuse territooriumil inimesi rohkem, võib teenuste kvaliteet kannatada ning kahju ei saa mitte üksnes ebakorrektsete elukoha andmetega inimesed, vaid ka keed, kes on registreerimiskohustust korralikult täitnud.

Elukohateade

Elukoha aadressi muutmiseks rahvastikuregistris on neli võimalust:

  • kasutada rahvastikuregistri e-teenust (teenus nõuab digitaalset allkirjastamist);
  • saata elukohateade e-postiga (täidetav elukohateade). Teenus nõuab digitaalset allkirjastamist;
  • saata elukohateade postiga (prinditav elukohateade). Lisada koopia isikut tõendavast kehtivast dokumendist;
  • täita elukohateate avaldus Rõuge vallamajas kantseleispetsialisti juures kohapeal.

Elukohateate peavad allkirjastama kõik elukohateatel esitatud täisealised isikud, välja arvatud eestkostetavad

Esitatavad andmed

Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadressiandmed. Koos elavad isikud võivad esitada elukohateate ühiselt. Elukohateatel esitatakse ka alaealiste laste andmed. Teatel kinnitatakse allkirjaga rahvastikuregistrisse kandmiseks esitatud elukoha andmete õigsust.

Elukohateates märgitakse elukohana ruumi aadress, mis peab olema alaliseks elamiseks kasutatav elamu või korter. 

Ruumi omaniku nõusolek

Kui inimene ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, tuleb lisada teatele koopia ruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist, näiteks üürilepingust, või ruumi omaniku luba. Loana käsitletakse allkirja elukohateatel või nõusolekut eraldi dokumendina.

Kui inimene soovib registrisse kanda kaasomandis oleva ruumi aadressi, mille üks kaasomanikest ta ise ei ole, peab ta elukohateatele lisama kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusoleku. Kui ruumi omanike vahel on kaasomandi kasutamise kokkulepe, lisatakse elukohateatele nõusoleku asemel kaasomanike kokkulepet tõendav dokument.

Teise hooldusõigusliku vanema nõusolek

Alaealise lapse elukoha registreerimiseks tuleb esitada teise hooldusõigusliku vanema kirjalik nõusolek. Nõusolek tuleb esitada ka siis, kui alaealise lapse elukoht esitatakse Eestist välisriiki või vastupidi. Allkirjastatud nõusolek tuleb märkida või lisada elukohateatele.

Teenuse taotlemine kohapeal

Vajalikud dokumendid:

  • kehtiv isikut tõendav dokument,
  • kehtiv üürileping või eluruumi omaniku kirjalik nõusolek (kui taotleja ei ole eluruumi omanik).

Kantseleispetsialist kontrollib elukohateate nõuetele vastavust 10 tööpäeva jooksul alates teate saamisest. Kui teade vastab nõuetele, kantakse elukoha aadress rahvastikuregistrisse.

Vallavalitsus võib registrisse kandmisest keelduda:

  • kui inimene ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja tal puudub omaniku luba või leping eluruumi kasutamiseks;
  • kui tegemist ei ole eluruumiga;
  • kui elukohateates esitatud andmed on puudulikud;
  • kui inimene on esitanud elukohateates valeandmeid;
  • kui isik taotleb enda elu- või asukohaks mitteoleva ruumi aadressi kandmist rahvastikuregistrisse oma alaealise lapse või eestkostetava elukoha aadressina ja taotluse rahuldamine ei vasta taotleja alaealise lapse või eestkostetava huvidele.

Omaniku õigustatud nõudmine

Kui inimese elukohaks on märgitud kellelegi teisele kuuluv ruum, mida tal ei ole õigust oma elukohana kasutada ning mida ta elukohana ei kasuta, on ruumi omanikul õigus esitada vastava aadressi järgsele kohalikule omavalitsusele avaldus ruumi registreeritud isiku elukohaandmete muutmiseks. Ruumi registreeritud isikuid saab omanik näha ja nende väljakirjutamiseks avaldust esitada ka läbi www.rahvastikuregister.ee portaali.

Omaniku õigustatud nõudmise esitamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

  • isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum;
  • isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana;
  • isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana.

Kõik tingimused peavad olema täidetud üheaegselt ja nende õigsust kinnitab ruumi omanik avaldusel oma allkirjaga.

Ruumi omaniku avaldusest teavitab kohalik omavalitsus inimest 10 tööpäeva jooksul rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressil või registris märgitud elukoha aadressile saadetava tähitud kirjaga ja ka väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui teavitamise kohustus ei ole täidetud muul moel.

Kui inimene tõestab kuu aja jooksul dokumentaalselt oma õigust ruumi oma elukohana kasutada või kui ruumi kasutusõiguse üle toimub kohtuvaidlus, siis ruumi omaniku taotlust ei rahuldata.

Kui menetluse tulemusel omaniku õigustatud nõudmine aga rahuldatakse, lõpetatakse isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kehtivus.

Aadressi muutmiseks saab ruumi omanik esitada avalduse:

  • vallavalitsuses kohapeal
  • posti teel, lisades avaldusele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest;
  • digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel;
  • rahvastikuregistri e-teenusena. 

Ruumi omanikul ei ole õigust avaldust esitada, kui inimene elab talle kuuluvas ruumis või tal on õigus seda oma elukohana kasutada. Kasutusõiguse üle toimuvad vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluse käigus või üürivaidluse lahendamise seaduses sätestatud korras. Kui üürivaidlust lahendava komisjoni otsus või kohtulahend kasutusõiguse olemasolu või puudumise kohta on jõustunud, muudab kohalik omavalitsus isiku elukoha andmed rahvastikuregistris.

Elukohta saab Rõuge vallas registreerida Rõuge vallamajas (Ööbikuoru tn 4, Rõuge alevik).

Vaata ka:

 

Sotsiaalvaldkonna blanketid

Sotsiaalteenused:

Rõuge vald osutab erisuguseid sotsiaalteenuseid, mille saamiseks tuleb esitada taotlusvorm (seotud failide loendist valida sotsiaalteenuste taotluse vorm). Rõuge vallal on õigus võtta sotsiaalteenuse osutamise eest tasu, mille tingimused ja suuruse otsustab omavalitsus (vt kehtivat korraldust sotsiaalteenuste hindade kohta).

Sotsiaaltoetused:

1. aprillist 2018 hakkas Rõuge vallas kehtima uus sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord ja hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord.

Sissetulekust sõltumatu toetuse taotlus esitage, kui soovite taotleda ühte alljärgnevatest toetustest:

  • sünnitoetus;
  • I klassi astuja toetus;
  • põhikooli lõpetamise toetus;
  • koolivormi toetus;
  • laste ja noorte prillitoetus;
  • laste abivahendite toetus;
  • matusetoetus.

Sissetulekust sõltuva toetuse taotlus esitage, kui soovite taotleda ühte alljärgnevatest toetustest:

  • täiskasvanute abivahendite toetus;
  • ravimitoetus;
  • täiendav sotsiaaltoetus;
  • laste kooli- ja lasteaiatoidu toetus.

Haridusvaldkonna blanketid

Rõuge vallas on viis munitsipaalkooli: Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge ja Varstu kool. Kooli astumiseks tuleb täita kooli astumise avalduse vorm.

Alates 3. septembrist 2018 kehtib Rõuge valla õpilaste sõidu haridusasutusse ja tagasi korraldamine ning sõidukulu hüvitamise kord. Selle kohaselt on võimalik taotleda sõidukulu hüvitamist ja ühiskaardi soetamise hüvitamist, esitades sõidukulu taotluse vormi. 

Haridusvaldkonnaga on seotud järgmised sotsiaaltoetused:

  • I klassi astuja toetus;
  • põhikooli lõpetamise toetus;
  • koolivormi toetus.

Nende taotlemiseks tuleb täita sissetulekust sõltumatu toetuse taotlusvorm.

Huvihariduse valdkonna blanketid

12. märtsil 2018 hakkas Rõuge vallas kehtima Rõuge valla huvihariduse ja -tegevuse toetamise kord. 

Kord näeb ette viit toetusmeedet:

  1. osalustasu/õppetasu toetus, mida saab taotleda lapsevanem huvikoolile või -ringile makstava tasu hüvitamiseks (lisa 1 taotlus);
  2. transporditoetust, mida saab taotleda lapsevanem lapse huvikoolis või -tegevuses osalemise kulude katteks (lisa 2 taotlus). Võimalik on esitada ka ühistaotlus mitme õppuri transporidkulu katteks (lisa 3 taotlus);
  3. huvihariduse toetus, mida saab taotleda asutus õppekoha tegevuskulude katteks;
  4. huvitegevuse toetus huvitegevust pakkuvale juriidilistele isikutele osavõtutasu katteks (lisa 4 taotlus);
  5. laagris või võistlusel osalemise taotlus, mida saab taotleda huvikooli või -ringi läbiviija (lisa 4 taotlus).

Seotud dokumendid:

Rõuge valla huvihariduse ja -tegevuse toetamise taotlus- ja aruandevormide kinnitamine (vallavallitsuse korraldus)

Huvitegevuse pakkuja taotlus

Õppuri huvihariduse ja -tegevuse toetamise taotlus

Õppuri transpordikulu hüvitamise taotlus 

Ühistaotlus transpordikulu hüvitamiseks

Huvitegevuse teenuse pakkuja aruanne

Mittetulundustegevuse valdkonna blanketid

Rõuge valla mittetulundustegevuse toetuse andmise kord hakkas kehtima 17.09.2019. Selle kohaselt saab kaks korda aastas (tähtajaga 1. aprill ja 1. oktoober) taotleda järgmisi toetusi:

  1. stipendium;
  2. mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingute toetus.

Toetuse taotlus ja aruanne tuleb esitada vastaval taotlusvormil:

  1. Stipendiumi taotlusvorm
  2. Stipendiumi kasutamise aruande vorm
  3. Mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingute toetuse taotlusvorm
  4. Mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingute toetuse kasutamise aruande vorm

Ürituse korraldamise blanketid

Rõuge vallas avalikku üritust korraldades tuleb juhinduda Rõuge vallavolikogu 19.06.2018. a istungil vastu võetud määrusest  „Avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded".

Ürituse korraldajal tuleb vähemalt 15 tööpäeva enne ürituse toimumist esitada valda allkirjastatud avaliku ürituse korraldamise loa taotlus koos kõigi nõutud lisadokumentidega. 

Ettevõtlustoetuse blanketid

Vastavalt Rõuge valla ettevõtlustoetuse määramise korrale saavad vallas tegutsevad ettevõtjad/ettevõtted taotleda toetust ettevõtlusega alustamiseks, ettevõtluse arenguga seotud investeeringuteks ning ettevõtja koolitusteks ja praktiliste erialaste oskuste omandamiseks.

Valla makstava ettevõtlustoetuse (sh koolitustoetuse) ülemmäär on 1000 eurot. Juhime tähelepanu, et ettevõtlustoetust saab maksimumsumma ulatuses taotleda üks kord kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul. Taotluste esitamise tähtajad ja täpsemad tingimused leiab ettevõtlustoetuse määramise korrast.