Omavalitsuses sünnivad strateegilise planeerimise tasandil kaks väga olulist dokumenti – arengukava ja üldplaneering. Kui esimene neist on suuresti poliitilisi valikuid ja kokkuleppeid fikseeriv, siis teine on väga konkreetse mõjuga kogu valla territooriumil ehitustegevust ja muid maakasutustingimusi seadev dokument. Tänaseks on Rõuge valla üldplaneering koostatud, ametkondade poolt kooskõlastatud ja käimas avalik väljapanek. Teated selle kohta on ilmunud eraldi ajalehes ja valla veebilehel. Paljusid on teavitatud ka kirja teel.

Miks peaks üldse üldplaneeringut lugema?

Tõsi, argipäevaste murede, maksutõusude, inflatsiooni ja igasuguste suunamudijate maailmas ei ole üldplaneering valdava osa inimeste lemmiklektüüri hulgas. Tutvuma peaks selle dokumendiga aga selleks, et tagada avalik, võimalikult paljude huvisid arvestava omavalitsuse arengut ja maakasutust suunava dokumendi koostamine. Kus on vaja detailplaneeringut koostada ja kus ei ole? Miks? Miks üks tee on avalik ja teine ei ole ja millistel alustel määrata teed avalikuks kasutamiseks? Kuidas ja kuskohast pääseda avaliku veekogu äärde, kui ümber veekogu on ainult eramaad? Miks ühes kohas ei saa maakasutuse otstarvet muuta ja teises kohas saab? Kui suur peab olema kõige väiksem krunt? Milline on väärtuslik põllumajandusmaa ja milline mitte? Mida mu aia taha järsku ehitama hakatakse ja mis õigusega? Millised väärtused on meie looduses ja kuidas neid kaitsta, kui inimese õigused ja huvid esiplaanil on ja üleüldse – kelle eest kaitsta? Oleme ju niigi targad, säästlikud ja keskkonnateadlikud ... või kas ikka oleme?

Kõik siin nimetatud ja nimetamata küsimused on seotud paljude inimeste õigustega, huvidega, avaliku huvi ja ootustega. Mõni lihtne näide. Kui arvestada kõiki maid, mida puudutab üldplaneeringus praegusel kujul kajastatud Nursipalu riigikaitseline objekt koos selle piiranguvööndiga, siis selliseid katastriüksuseid on üle 500. Kui arvestada kõiki olemasolevaid ja planeeritavaid matkaradu, siis see puudutab ligikaudu 600 erinevat katastriüksust. Kui arvestada näiteks Haanimaa piirkonnas määratud maakasutustingimusi, siis puudutab see juba ligikaudu 1900 erinevat katastriüksust jne. Siit selgubki lihtne põhjus, miks üldplaneeringuga peaks tutvuma.

Küsimusi tekitab kindlasti ka 17 küla plaan liituda teise omavalitsusega. Isegi teadmata täpselt, millal ja kuidas selle protsessiga edasi liigutakse, peaksid ka nende külade inimesed üldplaneeringuga kavandatut uurima, sest enne lahkumist/liitumist kehtestatud üldplaneering kehtiks ka teise omavalitsuse koosseisus. Kui muudatused haldusjaotuses toimuvad enne, siis tuleb oma huvisid ja  õigusi vaadata juba teise omavalitsuse üldplaneeringu koostamise käigus.

Mis saab edasi?

Peale üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu toimuvad määratud aja jooksul avalikud arutelukoosolekud, kus tutvustatakse laekunud arvamusi ja Vallavalitsuse seisukohti. Vallavalitsus teavitab nende toimumise ajast ja kohast täiendavalt.

Lõpetuseks uuesti soov artikli pealkirjast – räägi üldplaneeringu koostamisel kaasa!