Metsavenna talu
Poolteist kilomeetrit enne Eesti-Läti piiriületuspunkti asub pisikene Vastse-Roosa küla. Sealsete põldude ja metsade keskel elab vaid 30 kohalikku inimest. Vastse-Roosa külast leiabki Metsavenna Talu, kus on ainulaadne võimalus metsavennaretke käigus peidikust otsida metsavendi, viibida punkris, kuulata tõestisündinud lugusid, laulda koos peremehega metsavennalaule ja süüa metsavenna einet või pidurooga.
Pea 20 aasta jooksul on seda Eestimaa ääreala külastanud ca kümme tuhat huvilist aastas Eestist, Lätist, Soomest, Rootsist, Venemaalt, USAst, Kanadast, Saksamaalt, Inglismaalt, Egiptusest, Itaaliast, Kreekast, Portugalist ja isegi Indiast ning Austraaliast jne.
Talvisel ajal pakub kelgutamisrõõme Metsavenna talu Punkrimägi. Sind ootavad nii snowtube`id kui moodsad KHW kelgud.
Lisaks talverõõmude nautimisele ja metsavendlusega tutvumisele soovitame läbi astuda ka armsast Metsavenna talu poest, kus lisaks kohalikule käsitööle kohe peab endaga kaasa ostma kohaliku meierei imelist sõira, juustu ja toorpiima.
Metsavenna talu lühitutvustus:
- Talu alustas tegevust 19. juunil 1999. aastal. Põhitegevuseks sai tookord metsavenna teema tutvustamine.
- 2004. aastal kaasajastati köök ja uuendati klientidele väike saal.
- 2010. aastast on katsetatud ja väikest viisi tehtud juustu, mida on senini müüdud vaid Metsavenna poes.
- Juustu tegemiseks on kasutatud OÜ Lõunapiima ökopiima.
- Septembris 2013. aastal alustati peamajale juurdeehitust täiesti uue 60-ne kohalise saali näol. Samaaegselt toimus ka köögilaiendus, mis olulisel määral parandas toitlustamise võimalusi.
- 2017. aasta suvel alustati kohupiima, sõira tootmist ja müüki väljapoole Metsavenna talu.
- Põhimootoriks talus on muidugi peremees Meelis Mõttus, kelle peret puudutas otseselt metsavenna teema ja kelle ideede põhjal talus suuresti asju on algatatud.
- Talus töötavad veel perenaine Marianne ja kokad: Natalie, Siiri ja Kaja.
- 24. veebruaril 2019. a. toimus uue etapi algus, milleks sai Metsavenna meierei pidulik avamine.
- Selle käiguga tahetakse anda uus hingamine kogu tegevusele. Meiereis hakatakse tegema juustu, sõira ja kohupiima. Juustuteoga alustati aprillis, mis läks laagerdamisele Itaaliasse.
Teenused
Metsavenna talu teenused leiab koos kirjelduste ja hindadega SIIT.
Kontakt
Info ja registreerimine: metsavennainfo@gmail.com
Lisainformatsioon: Marianne Mõttus, perenaine +372 523 0850
Meelis Mõttus, peremees
Postiaadress: Metsavenna talu, Vastse-Roosa küla, Rõuge vald, Võrumaa 66013
Kes olid metsavennad?
Enne ja pärast teist maailmasõda põgenes Eestis võõrvõimu repressioonide eest metsadesse tuhandeid mehi. Põhjusi oli mitmeid – kardeti nõukogude või saksa armeesse mobiliseerimist, jõukamad talunikud pelgasid Siberisse küüditamist; vabatahtlikult või sundkorras saksa sõjaväes teeninud mehed pagesid arreteerimise eest; paljudel metsa põgenenutel säilis mitmeid aastaid lootus Eesti Vabariigi peatseks taastamiseks välisriikide abil.
Kõrgemasse metsa ehitati maa-alused punkrid, kus sai aastaringi elada. Mehi, kes sellise elu olid sunnitud valima nimetati metsavendadeks. Peente okaspuupalkidega vooderdatud punker on kaevatud mäenõlva sisse. Punkrisse on sisse ehitatud magamisnarid ja pisike laud. Mehelikult nappi ja askeetlikku interjööri pääseb redeliga ja nüüd ka juba mäekülje sisse ehitatud käigust ukse kaudu. Just sarnastes punkrites elasid neljakümnendate teises pooles ja viiekümnendate alguses sajad vaprad, kuid samas önnetud mehed oma pealesunnitud hundielu.
Nõukogude repressiooniorganid pidasid metsavendadele halastamatut jahti. Suur osa metsa peitunud meestest tapeti või saadeti pärast tabamist Siberisse. Viimased põhjamaade robinsonid tulid vabatahtlikult metsast välja alles seitsmekümnendate aastate alguses.