Asukoht: Kuutsi küla, Rõuge vald, Võrumaa 66018

Kirjeldus: 

• Mõniste Talurahvamuuseum on vanim vabaõhumuuseum Eestis!
• Külastajat ootab ees Lõuna-Eesti talu läbi sajandite:
• Mõniste üldajalugu kiviajast tänapäevani;
• 19. sajandi taluhooned ja hoonesisustus;
• 20. sajandi alguse taluhooned ja hoonesisustus;
• Talu põllutööriistad, hobuseriistad, sepatööriistad, tarbevahendid, talutekstiilid;
• 1930. aastate talurahvakauplus.

Lahtiolekuajad:

• Suvehooajal 1. mai – 30. september iga päev 10.00–17.00 (suletud riiklikel pühadel)
• Talvehooajal 1. oktoober – 30. aprill E-R 10.00–14.00 (suletud riiklikel pühadel)

Hinnakiri

• Õpilased Üliõpilased ja pensionärid Täiskasvanud Perepilet (kuni 2 täiskasvanut koos alaealiste lastega)
• Muuseumi külastus 2,00 2,00 4,00 10,00
• Näituse külastus 1,00 1,00 1,00
• Ekskursiooni juhtimine – grupp eesti, läti või vene keeles 10,00 10,00 10,00
• Ekskursiooni juhtimine – grupp inglise keeles 15,00 15,00 15,00

Vaata täpsemalt https://monistemuuseum.ee/hinnakiri/

 

Kontakt:

Telefonid: +372 789 0622 / 5622 7650 / 525 7027

E-mail: monistemuuseum@wi.ee

Mõniste Talurahvamuuseumi tegemistel saad silma peal hoida ka nende Facebooki lehe kaudu, mille leiad SIIT ja nende kodulehe kaudu, mille leiad SIIT.

Mõniste Talurahvamuuseumi kujunemise lugu

Mõniste muuseumile pani aluse 1948. aastal Mõniste rahvamaja juhataja Alfred Lepp (pildil). Tema initsiatiivil tuli 22. oktoobril 1948. aastal kokku kodu-uurimisringi asutamise koosolek. Mõniste Kodulooringi peamiseks eesmärgiks oli koguda paikkonnast etnograafilisi ja ajaloolisi esemeid. Mõniste Rahvamajja asutati isetegevuslik koduloomuuseum.

Rahvamajast praegusesse asupaika kolis muuseum 6. veebruaril 1955. aastal. Hooned oli talumeeste poolt ehitatud Mõniste Tarvitajate Ühisuse kaupluseks, kaupluse aidaks ja kuuriks.

1956. aastal osteti muuseumile Jaanuse talust Mehka Kalamehele kuulunud 1879. aastal ehitatud rehielamu, mis ehituslikult sarnanes selleks ajaks hävinenud läheduses asunud Ala talu rehielamule. Ala talu eeskujule tuginedes taastati ka ait, saun ja suveköök-püstkoda.

Muuseumi põhisuuniseks oli anda tõetruu pilt ümbruskonna talurahva elu-olust XIX sajandi II poolel. Suitsutare, ait, saun ja suveköök olid sisustatud ajastule vastavalt- rehetoas püüdsid külastajate pilku mannekeen-eksponaadid Mehka ja Hipp, mille Alfred Lepp ise meisterdas. Neid nimesid on juba vanast ajast peetud kõige tüüpilisemaks mehe- ja naisenimeks Mõnistes.

Muuseumi teistes hoonetes eksponeeriti hobuvahendid, rakmeid, põllutööriistu, talupidamises kasutusel olnud majapidamis- tarbeid- võimasinat, juustupressi, koorelahutajat, rasvamasinat, külaseppade töövahendeid ja seppade valmistatud esemeid.

24. aprillil 1957. aastal sai seni isetegevuslikult tegutsenud muuseum riikliku muuseumi õigused Valga Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi filiaalina.

1970.-1980. aastatel oli kauplusehoones- muuseumi peamajas, sisustatud looduse tuba, eksponeeriti münte ja paberrahasid, mõisaajast pärit esemeid ning muusikariistu. Kaupluseruumis oli sisustatud 1930-ndate aastate talutuba.

15. jaanuarist 1961 – 1. jaanuarini 2015 oli Mõniste muuseum Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi filiaal.

1. jaanuarist 2015. aastal loodi Võru Instituudi koosseisu muuseumiosakond, millesse kuuluvad neli Vana-Võromaal asuvat muuseumi: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, Mõniste Talurahvamuuseum, Põlva Talurahvamuuseum, Vana-Võromaa Kultuurikoda.

Alates 1. jaanuarist 2015. aastast on Mõniste muuseumi nimi Mõniste Talurahvamuuseum.

2016. aastal taastati endistes kaupluseruumides ekspositsioonina Mõniste Tarvitajate Ühisuse kauplus ja kaupmehe eluruum.