Karula kõrgustikul asub Eesti rahvusparkidest kõige väiksem ja künklikum – Karula rahvuspark (123 km²). Asudes Võru- ja Valgamaa piiril ulatub väike osa sellest ka Rõuge valda.

Rahvuspark asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Loodus on siin mitmepalgeline. Karula kõrgustiku ainulaadne ja kaunis pinnamood on kujunenud mandrijää tegevuse tagajärjel üle 10 000 aasta tagasi. Põhja-Karulas domineerivad pärandkultuurmaastikud, mis on tekkinud aastatuhandeid kestnud inimtegevuse mõjul. Hajali paiknevad talud vahelduvad põllusiilude, heinamaade, metsatukkade ja järvedega. Põhiline osa asustusest on koondunud just sinna. Lõuna-Karulas seevastu laiuvad metsamassiivid koos nende vahele mahtunud väikeste rabade ja soodega. Siin Kagu-Eesti suurim metsamassiiv, mis ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride. Mets katab üle 70% rahvuspargi pindalast.

Mandrijää taandumisel tekkis Karula kuplistiku alale hulgaliselt järvi – 40 neist jääb rahvuspargi alale. Suurim siinsetest järvedest on sopilise kaldajoonega Ähijärv (176 ha), mille kaldal asub ka Karula rahvuspargi külastuskeskus, sügavaim on aga Savijärv (18 m). Rahvuspargis asub ka Karula kõrgustiku kõrgeim tipp – Rebasejärve Tornimägi (137 m üle merepinna).

Karula rahvuspargi eesmärgiks on säilitada Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike loodust, kaitsealuseid liike ja kultuuripärandit.

Karula rahvuspargi kaart.