Mustjõgi asub Lõuna-Eestis ja voolab Võrumaal ning Valgamaal ja suubub Eesti-Läti piiri veerel Koiva jõkke. Tegu on Koiva jõe Eesti poolse suurima lisajõega. Pikkust on jõel 84km ja valgala 1820km2, millest osa paikneb Lätis. Jõel on palju lisajõgesid, suurematest Vaidva, Peetri. Mustjõe langus on vaid 29,7 meetrit ehk 0,35 meetrit kilomeetri kohta, ent veerohkus muudab tema voolu alamjooksul päris kiireks. Peale Koivaga ühinemist, muutub käänuline ja kiirema vooluga jõgi äkki ~40 meetri laiuseks rahulikuks ja iidseks Koivaks nagu noorest rahutust poisist oleks saanud äkitsi rahulik iidne ja soliidne vanem mees.

Mustjõe kalastik on liigirikas. Järjekindel õngitseja võib nelja erineva aastaaja jooksul tabada jõest enamiku Eestist levivatest magevee ja siirdekaladest, kus juures Mustjõe suudme kaugus merest on ~250km.

Mustjõgi ja Koiva käivad käsikäes ning on Eestis populaarsuselt teisel kohal kanuumatkajate seas. Käänuline Mustjõgi ja iidne Koiva paeluvad looduses viibijaid oma kõrgemate liivakallaste ja paljanditega, imeliste männimetsade ja puisniitudega ning müstilise rahuga, mida pakub ümbritsev loodus. Looduse nautijatel soovitame külastada Mustjõe kaldale jäävat Hargla külas asuvat Valgemäge ning mõned kilomeetrid eemal, Tsirgumäe külas asuvat Tellingumäge koos oma vaatetorniga, kus saab väga hea ülevaate käänulisest Mustjõest.

Mustjõe ja Koiva üheks suurimaks vaatamisväärsuseks võib pidada viiendat aastaaega – suurvett, mis kevadel pärast lumesulamist või eriti vihmasel sügisel muudab paarikümne meetri laiuse jõe kohati lausa mitme kilomeetri laiuseks.

Mustjõe suurvee vidoe septembrist 2017: https://www.youtube.com/watch?v=nSo3oZPRAOU