Rõuge valla 2023. aasta tunnustused
Rõuge vallavanem Britt Vahter ja vallavolikogu esimees Mati Kuklane andsid reedel, 23. veebruaril 2024 Rõuge rahvamajas toimunud pidulikul kontsert-aktusel üle Rõuge valla 2023. aasta tunnustused.
Pärast vallajuhtide tervitusi pakkus koosviibijatele kauni kontserdielamuse Siiri Sisask, seejärel anti üle Rõuge valla 2023. aasta tunnustused. Traditsiooniliselt anti välja valla aukodaniku tiitel, valla elutööpreemia ning aunimetus „Rõuge valla täht" kaheteistkümnes kategoorias.
- Loe kõigi tunnustuste saajate kohta lähemalt SIIT.
- PILDIGALERII 2023. aasta tunnustuste jagamiselt 23. veebruaril 2024 (fotograaf Birgit Pettai).
- Piduliku kontsert-aktuse ülekannet saab järele vaadata SIIT.
Rõuge valla elutööpreemia – Jaak Pächter
Aunimetus „Rõuge valla täht" anti järgmistele inimestele ja ühendustele:
Aasta täheke 2023 – Ruben Orav
Aasta tõusev täht 2023 – Miia Isabel Anipai
Aasta seeniortäht 2023 – Liivi Käärt
Aasta sotsiaaltöö täht 2023 – Aive Leppik
Aasta hariduselu täht 2023 – Ere Käis
Aasta keskkonnatäht 2023 – Erki Sok
Aasta sporditäht 2023 – Aare Eiche
Aasta kultuurielu täht 2023 – Haanja Tantsu Mängu Laulu Selts
Aasta külaelu täht 2023 – Muduri külaselts
Aasta kohaliku elu täht 2023 – Alar Johanson
Aasta tähttegu 2023 – kohvik „Noored köögis"
Aasta tähtettevõtja 2023 – OÜ Saru Lauavabrik
Rõuge valla aukodanik Mari Kalkun
Muusik ja maailmakodanik
Mari inspireerib nii inimesena kui muusikuna.
Mari on tuntud muusik mitte ainult omakodukohas ja Eestis, vaid kogu maailmas. Ta on stiilipuhas muusik, oma väärtuste ja kodukoha eest seisev naine, kes oma küla tüdrukuna ühendab kogukonda, vedades eest ja lüües kaasa suurtes projektides ning tegevustes. Tuntumad tema osalusel toimivad projektid meie vallas on Viitina Kuuritsapüügivõistlus ja Aigu Om festival, aga ta toetab aktiivselt ka Rõuge koli vilistlaskoori Helikoor.
Tema muusika on omanäoline ja julge, ta on oma loominguga juba enam kui kümme aastat hiilanud nii Eesti kui välismaa lavadel. Ka kodust kaugel olles ei unusta Mari kunagi välja öelda, et esindab Eestit, Võrumaad ja Rõuge valda.
Mari on kirjutanud end muusikalukku seitsme albumiga, millest viimane, „Stoonia lood" viis teda maailma edetabelite tippu. Mari tunnustuste ja tiitlite nimekiri on pikk, näiteks Eesti aasta muusik, parima lauliku etnokulp, aasta pärimusmuusika album, kultuurikandja auinmetus, Tallinn Music Weeki artistiauhind, Võrumaa kultuurisaadik maailmas, Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia… Mari laul „Sata-sata" kõlas möödunud aastal nii noorte laulu- kui tantsupeol ning veelgi enam – just Mari kodukandis Viitinas süüdati noorte laulu- ja tantsupeo tuli.
Ta on meie kandi, oma kodukoha, hingestaja. Pärimusmuusika ja võru keele populariseerija. Võrratu muusikalooja ja esitaja
Kõik see teeb temast Rõuge valla saadiku maailmas ning valla aukodaniku.
Rõuge valla elutööpreemia – Jaak Pächter
Kauaagene kohaliku ja spordielu edendaja
Elutööpreemia nominentideks esitati ka Kaie Kirch, Edda-Karin Luht ja Hillar Kalda.
Jaak on kogu oma elu olnud seotud Rõuge vallaga ja andnud suure panuse nii kolmanda sektori esindajana, kogukonna liikmena, noorte eestvedajana kui volikogu liikmena.
Jaak on Rõuge Maarja Koguduse juhatuse liige, korvpalliklubi Rõuge juhatuse liige, SA Rõuge Jäähall nõukogu liige, MTÜ Rõuge Spordiklubi juhatuse liige, MTÜ Sauna Muuseum juhatuse liige, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse liige.
Ta on olnud 30 aastat järjest Rõuge vallavolikogu liige, mitmel korral ka volikogu esimees.
Jaagu eestvedamisel ja toetusel on Rõuge jalgpalliklubi poisid olnud aastaid Eesti tipptasemel mängijad. Jaak oli üks Rõuge hokiklubi eestvedajaid, korraldades meeskonnale nii mänge kui viies üle Eesti turniiridele.
Jääväljaku rajamine ja arendamine, samuti aastaid hooldatud jääl uisutamist kõigile meie elanikele said suuresti teoks Jaagu töö tulemusena.
Rõuge Maarja koguduse juhatuse esimehena on Jaagu eestvedamisel kirikusse paigaldatud küttesüsteem ja uuendatud elektrisüsteem. Erinevate projektide toel sai restaureeritud kiriku tornikiiver ja lubjatud fassaad. Koos teiste juhatuse liikmetega korrastati pastoraadihoone ümbrus ja konserveeriti varisemisohtlik hoone.
Väga mitmekülgse inimese ja eelkõige spordihingena on Jaak tegev ka turismis – tema vanematekoju loodud Saunamaa Nogu külas on tuntud üle Eesti. Saunamaa on toetanud mitmeid jalgpalli- ja jäähoki üritusi.
Samuti on väga külastatav ja Rõuge valla mainet kujundanud koht Rõuge Kunstikuur, kus Jaak on läbi aegade olnud tugev taustajõud ja projektide eestvedaja.
Aasta täheke 2023 – Ruben Orav
Rõuge Põhikooli õpilane
Tähekese nominentidena esitati ka Kreete Kasuk ja Kärt Kasuk.
Ruben on energiline, sõbralik ja nutikas noormees. Ta on eeskujulik õpilane ning saab hakkama kõigis valdkondades, mis talle huvi pakuvad. Osaleb aktiivselt spordi- ja nuputamisvõistlustel. Kaaslaste hulgas on Ruben hinnatud sõber, sest ta toetab, märkab ning vajadusel aitab. Ruben on aus ja avaldab julgelt oma arvamust, et koolielu oleks parem. Tema hobideks on sport (kergejõustik, jalgpall) ning kõik teemad, mis on seotud tehnika ja probleemülesannete lahendamisega.
Rubeni õpiinnule aitab palju kaasa tema toetav perekond, kes hoolitseb igati selle eest, et tema kasvamiseks oleks loodud mitmekesine ja arendav keskkond. Pere reisib palju, lastel on võimalus õppida Hispaanias koduõppel või sealses eesti koolis.
Ruben on Rõuge kooli esindanud võistlustel, möödunud aastasse jäid tema saavutustest Võru maakonna koolinoorte murdmaajooksu võistluste esikoht, Tv10 Olümpiastart piirkondliku vooru 60 m jooksu ja kõrgushüppe võit ning maakonna ja kool esindamine vabariiklikus voorus.
Ruben oli võistkonnas, mis saavutas piirkondlikul võistkondlikul Nuputa matemaatikaülesannete lahendamisel II koha ning esindas kooli ja maakonda "Nuputa" vabariiklikul võistlusel veebruaris.
Aasta tõusev täht 2023 – Miia Isabel Anipai
Rõuge kooli vilistlane, Treffneri Gümnaasiumi õpilane ja möödunud suvel põgenemiselamuse Escapekirik eestvedaja
Tõusva tähe nominentidena esitati ka Juss Kristjan Kiviselg, Kirilee Grossmann ja Anett Raat.
Miia on aktiivne, julge ning sõbralik Rõuge kooli vilistlane, kelle tegemistele ja toimetamistele on olnud rõõm kaasa elada. Juba Rõuge koolis oli Miia igati aktiivne ja tubli: lisaks eeskujulikule õppimisele esindas ta kooli erinevatel teaduskonkurssidel ja -viktoriinidel ning võttis aktiivselt osa erinevate huviringide tegevusest nii koolis kui väljaspool seda (ta laulab, suudab mängida nii kannelt kui basskitarri, on osav sulg- ja jalgpallis ning kuuldavasti ei jää hätta ka tantsupõrandal). Rõuge koolis käies oli ta alati kõigi koolikaaslaste vastu sõbralik ning igal ajal valmis kaasa rääkima koolielu parendamise ja koolielu põnevamaks muutmise teemadel, motiveerides oma aktiivse pealehakkamisega ka passiivsemaid eakaaslasi.
Pärast Rõuge kooli lõpetamist asus õppima Hugo Treffneri Gümnaasiumisse, kus lisaks õppimisele tegeleb Eesti sisukaimaks koolileheks pärjatud õpilaslehe Miilang toimetuses ning leiab aega osaleda näiteks rahvusvahelisel küberolümpial ning teistel rahvusvahelistel kübermaailma suurvõistlustel. Möödunud suvel vastas Miia Isabel ka President Alar Karise üleskutsele jagada oma mõtteid Eesti rolli kohta maailmas ning Miia arvamusartikkel „Miks on Eestit maailmale vaja?" oli üks nende seast, mis avaldati taasiseseisvuspäeval ka ERRi väljaannetes.
Möödunud suvel elavdas Miia koos oma koolikaaslastega Treffneri Günmaasiumist Rõuge kultuurielu, luues Rõuge kiriku torni põgenemistoa EscapeKirik, mis pakkus rohkelt põnevust nii kohalikele kui ka kaugemalt tulijatele. Miia ise on öelnud, et põgenemistuba sai alguse 800-eurosest stipendiumirahast, mida hooaja lõpuks kasvatati lausa 2,5 korda. Hooaja jooksul leidis tee EscapeKirikusse pea pool tuhat külastajat, kes lisaks põgenemiskogemusele said rohkem teada ka meie kiriku ajaloo kohta.
Aasta seeniortäht 2023 – Liivi Käärt
Varstu lasteaia kauaaegne armastatud õpetaja
Seeniortähe nominendina esitati ka Viive Must.
Liivi on pühendunud, professionaalne ja kohusetundlik õpetaja Varstu lasteaias. Esmapilgul väliselt ehk karm ja rangegi, kuid teda tundma õppides saab selgeks, et Liivil on südamesoojust, mängulusti ning armastust, mida ta jagab kõige väiksematele kogukonna kiikmetele. Liivi on vastutulelik, motiveeritud ja usaldusväärne meeskonnaliige. Ta on leidlik, ettevõtlik ja väga töökas. Oma loomult on Liivi äärmiselt tagasihoidlik. Tema suust kostab sageli: „Ah, mis nüüd mina!" Samuti on Liivi tubli perenaine, hooliv abikaasa ja armastav ema ning vanaema. Kõik kodu ja perega seonduv on talle ülimalt oluline.
Liivi asus noore õpetajana, tol ajal küll kasvatajana, Varstu lasteaeda tööle 1978. a augustis. Siin on ta töötanud ühtejärge 45 aastat ja jookseb neljakümne kuues. Ei ole palju neid inimesi, kes on panustanud oma hoolt ja hingejõudu terve oma tööaja jooksul vaid ühte asutusse.
Võib kindlalt väita, et Liivi on oma kodukoha patrioot. On nii tore, et Varstu lasteaia kollektiivis on töötajate omavaheline suhtluskeel sageli võru keel. Põlise võrumaalasena on Liivi nende pikkade tööaastate jooksul lastele edasi andnud võru keelt ja kultuuri. Võrukeelsed laulud-salmid, vanasõnad, näitemängud – need on alati olnud õpetaja Liivi igapäevase töö osaks. Laste kooliks ettevalmistamisel vanemas rühmas on Liivi lapsevanemate ja kooli õpetajate sõnul tipptegija.
Liivi on meie lasteaia alustala. Vahetunud on riigikord, rahatähed ja oi kui palju haridusministreid, kuid Liivi on ikka jäänud. Iga päev uurib, vaatab, katsetab, maalib, kleebib, voolib, loeb, arvutab koos lastega talle armsaks saanud Varstu lasteaias.
Aasta sotsiaaltöö täht 2023 – Aive Leppik
Viitina raamatukoguhoidja, Rõuge hooldekodu elanikele vabatahtlikult ühiste laulutundide korraldaja
Sotsiaaltöö tähe nominentidena esitati ka Ilze Koemets, Maie Kalnapenkis, Merle Piiskop ja Kristel Kõlli.
Aive on positiivsusest pakatav raamatukogutöötaja, kellel leidub alati mõni toetav sõna nii noorte kui eakamate külastajate tarbeks. Kui mõni soovija ei saa ise raamatule järele tulla, toob Aive raamatud ka koju kätte, kui tarvis. Lisaks on Aive teadmistepagas kohalikest legendidest imetlusväärne ning tema tegelaskujud, olgu see siis raamatukogunõid või mõisaproua Barbara, pakuvad lusti kõigile.
Möödunud aastal hakkas Aive omaalgatuslikult Rõuge hooldekodu seenioritele kord nädalas laulutundi läbi viima. Eakad, kes pärast keerulisi koroona-aastaid on jäänud veelgi suuremasse isolatsiooni, hindavad väga võimalust kord nädalas puhketuppa kokku tulla, et taas oma noorusaja laule laulda.
Laulutund on nädala oodatuim sündmus ning eakad on Aivele väga tänulikud, et see nende rutiinsesse argipäeva vaheldust on toonud ja hinged taas helisema pannud.
Aasta hariduselu täht 2023 – Ere Käis
Rõuge Põhikooli õppejuht
Hariduselu tähe nominentidena esitati ka Terje Raju ja Karin Järv.
Ere on mitmekülgne ja pühendunud pedagoog, kelle töökus ja positiivne ellusuhtumine on teinud temast Rõuge Põhikoolis hinnatud kolleegi. Tema 12-aastane panus kooli õppejuhina näitab pühendumust haridusele ja õpilaste heaolule.
Eret iseloomustab sihikindlus ja omakasupüüdmatus. Ta on usaldusväärne ning orienteeritud lahenduste leidmisele, mis aitavad kaasa koolikeskkonna arengule. Keerulistel aegadel võtab Ere vastutuse ja toetab õpetajaid nende igapäevatöös, luues seeläbi soodsa õhkkonna õppimiseks ja õpetamiseks. Ere on suurepärane kuulaja ja kaasamõtleja. Temaga ei arutleta ainult hariduselu küsimuste üle, Erega jagatakse ka oma isiklikke rõõme ning muresid. Lisaks tööle pühendumisele on Ere inimlik, hooliv ja positiivne. Ta väljendab heatahtlikkust ja südamlikkust, olles toeks õpilastele ja kogu kooli kollektiivile.
Ere on ka kohaliku kogukonna patrioot ja Luhamaa seltsielu edendaja. Ema, vanaema ja õena hoiab ta oma perekonda koos, olles suure südamega ja abivalmis. Ere mitmekülgsus ja suurepärased isikuomadused ei tee temast mitte ainult professionaalset haridustöötajat, vaid ka tugeva kogukonna liikme ja armastava pereinimese.
Ere panuseks on Rõuge kooli osalemine erinevates riiklikes testprojektides, küsitlustes ja uuringutes.
Ere täiendab ennast pidevalt erialaselt ja kaasab ka õpetajaid erinevatele koolitustele. Ta loob võimalused ja tingimused hariduslike uuenduste elluviimiseks. Ere kohandas Rõuge Põhikoolis pikkade tundide süsteemi, mis võimaldab õpet efektiivsemalt korraldada.
Ere juhib õppekava arendustööd Rõuge koolis ja koostöös õppekava arendusmeeskonnaga pakub ta õpetajatele selleks nutikaid ja tööd lihtsustavaid meetodeid.
Õpetajate stressirohkes töös on Ere inimlikkuse ja rahulikkuse musternäidis. Ere on õpetajatele kindel tugi ja eeskuju.
Ere osaleb valla hariduselu edendamises ja arendamises, osaledes Rõuge vallavolikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoni töös.
Ere tööd on märganud kogu Rõuge koolipere ja kooli hoolekogu.
Aasta keskkonnatäht 2023 – Erki Sok
Aktiivne keskkonnateemadel kaasakõneleja ja Suure Munamäe metsa eest seisja
Keskkonnatähe nominendina esitati ka Maarika Niidumaa.
Erki on pikalt tegutsenud metsanduse valdkonnas, seistes mitte ainult erametsaomanike õiguste eest, vaid jaganud teadmisi metsaomanike kohustuste ja võimaluste kohta. Ta on alati seisnud selle eest, et metsaomanikke erinevates ametkondades õiglaselt koheldaks.
Nii oma kutselises töös kui aktiivse kodanikuna on Erki orienteeritud lahenduste otsimisele.
Erki väärib tunnustamist Rõuge valla 2023. aasta keskkonnatähena selle pärast, et ta on aasta jooksul tõstnud üles teema ja tegelenud sellega, et meie armastatuimas külastuspaigas Suurel Munamäel hävib mets kuuse-kooreüraski kahjustuste tõttu.
Tänu Erki headele teadmistele on tema eestvedamisel algatatud ja volikogu poolt kinnitatud ettepanek riigile, et võtta Suure Munamäe metsaala välja range piiranguga sihtkaitsevööndist ja jätta piiranguvööndisse, et metsa saaks uuendada, eemaldada alusmetsas vohav sarapuu ja asendada see kuuse või muu sobiva puuliigiga. Selline ettepanek on Eestis pretsedent ning on toonud kaasa laialdasema arutelu Keskkonnaameti ja mõtte pooldajate vahel.
Aasta sporditäht 2023 – Aare Eiche
Kauaaegne Haanja maratoni ja muude spordisündmuste korraldaja
Sporditähe 2023 nominentidena esitati ka MTÜ Misso Tehnikaspordi Klubi, Armin Raag, Karel Saarna, Liisa Heinsoo, Terje Raju.
Aare on aktiivne, hea ja abivalmis kogukonnaliige. Hindamatu abiline ja organisaator erinevate spordiürituste korraldamises, alati valmis ka valla keerulistes küsimustes kaasa mõtlema ning nõu ja jõuga abiks olema. Aare on mees, kes teab, mida räägib ning teeb, mida oskab. Temale saab alati kindel olla, et kõik mis lubatud, saab ka tehtud.
Spordisõprade seas on Aare eelkõige tuntud kui pikaaegse Haanja suusamaratoni peakorraldaja ja suvise triatloni läbiviija. Tulihingelise spordisõbrana võib Aaret näha nii Haanja suusaradadel võistluste ettevalmistamise meeskonnas kui ka abis radade korrastamisel. Ümber Vaskna järve ja Suure Munamäe jooksud ei toimu ilma Aare kaasalöömiseta ning ka valla võrkpallivõistkond ei oleks ilma temata nii edukas.
Alati rõõmsameelsena on ta valmis kaasa lööma erinevatel ülevallalistel üritustel: kas siis võõrustama oma suitsusaunas saunalisi, jagama abi ning kehakosutust jalgrattamaratonil osalejatele või korraldamas perega kaunist õuekontserti.
Professionaalse elektrikuna on Aare kõrgelt hinnatud oma töökohas ja tänu tema oskustele saavad ööhämaruses Haanja valgustatud suusaradadel sõitu nautida nii harrastajad kui sportlased. Valgustus ja suusarajad vajavad ikka korrastamist ning täiustamist ja selleks ei pea Aare paljuks raisata oma puhkepäeva või napsata lisa öötundide arvelt, et need vajalikud tööd tehtud saaksid.
Oma teadmisi ja oskusi on Aare alati valmis jagama ka nooremale põlvkonnale ning süstinud spordipisiku oma lastesse. Hea ja hoolitseva abikaasana, isana ja suurepärase sõbrana on ta meile kõigile eeskujuks ning valla sporditähe tiitli vääriline.
Aasta kultuurielu täht 2023 – Haanja Tantsu Mängu Laulu Selts
Mullu 35. tegutsemisaastat tähistanud tantsurühm
Kultuurielu tähe nominentidena esitati ka Mõniste Talurahvamuuseum, Ive Ruusamäe, Liilia Veber ja Riina Kööts.
Haanja rahvamaja segarahvatantsurühm alustas tegevust 1988. aasta detsembris, seega tähistas möödunud aasta 8. detsembril juba oma 35. tegutsemisaastat. 1994. aastal registreeriti end mittetulundusühinguks ja sellest ajast saadik kannab kollektiiv nime Haanja Tantsu Mängu Laulu Selts. Seltsivanem on Sulev Kraam, tegus asjaajaja ja kroonik Ene Aedmaa.
1993. aastast kuni tänaseni on segarühma juhendaja Ulvi Toomik ja klaverisaatjaks on algusest peale olnud Anne Heier. Enne Ulvit on seltsi tantsuõpetajateks olnud veel ka Ilme Kängsepp ja Maire Udras. Alanud hooajal on tantsurühma nimekirjas üheksa tantsupaari, lisaks kuulub seltsi ka kaks paari hetkel mitteaktiivseid tantsijaid.
Aastate jooksul on tantsitud autentset folkloori, esivanemate ja teiste rahvaste seltskonnatantse, rahvatantsu seadeid ning autoritantse.
Haanja Tantsu Mängu Laulu Selts korraldab taluõue simmaneid kodusel Haanja- ja Võrumaal, et õpetada ja hoida elus meie tantsutraditsioone. Simmanid on populaarsed ja nüüd kutsutakse seltsi simmaneid läbi viima ka Eestimaa teistesse paikadesse. Simmanikavas on peale tantsude õpetamise, kindlal kohal eesti rahvariiete tutvustamine. Paljudel on oma sünnikohajärgsed rahvariided, kuid ühiselt kantakse Võrumaa kihelkondade rõivaid.
Aasta külaelu täht 2023 – Muduri külaselts
Aktiivne tervislike eluviiside ning kohaliku elu edendja
Külaelu tähe nominentidena esitati ka ka Alar Johanson, Kersti Jõgi, Aune Saal, Marge Nurk, Kaimar Nõmmik, Mäe-Kolga talu ja Katrin Pudersell.
Muduri külaselts on väike, ent usin Rõuge valla kogukond, kes lööb aktiivselt kaasa valla tegemistes ning on eriti toimekas omakeskis, andes seeläbi panuse Rõuge valla rengukavas välja toodud väärtuse „kogukondade võimestamine, kogukondade ja seeläbi valla kui terviku säilenõtkuse tagamine ning maalise elulaadi väärtustamine ja toetamine" elluviimisse.
Muduri külaseltsi jaoks on olulised aktiivsed ja tervislikud eluviisid, maa- ja külaelu traditsioonide jätkumine ning üksteise toetamine. Muduri külaselts inspireerib oma aktiivsuse ja ettevõtlikkusega, positiivse ellusuhtumisega ja tervislike eluviiside propageerimisega. Nad on ehe näide, et positiivse mõju saavutamiseks ei pea alati tegma hiiglasuuri tegusid. Piisab, kui alustada väikeste sammudega ja omade keskel. Nad on eeskujuks küla- ja maaelu traditsioonide elus hoidmisel, miksides sinna hulka nüüdisaegsust ja krutskeid.
Koos tähistatakse erinevaid rahvakalendri päevi: vastlaid, jüripäeva, volbrit, võidupüha ja jaanipäeva, suve- ja aastalõppu. Korraldatakse talguid – rajatud on külaplats, istutatud metsa, tehtud heaokorratöid nii külaplatsil kui ka taludes. Kahel viimasel aastal on Muduri Muside külakohvik kostitanud Viitina kuuritsapüügi ja „Aigu om!" festivali külalisi.
Paar aastat tagaasi tehti vanu traditsioone silmas pidades koos heina ja pandi see rõuku. Koos käiakse marjul ja seenel ning niisama matkamas, orienteerumas, korraldatakse saunaõhtuid.
Liikumine ja tervislike eluviiside viljelemine on külaliikmete jaoks väga oluline, mistõttu on ka küla arendamise tulevikuplaanid nendega tihedalt seotud – plaanis on rajada külaplatsi juurde kõigile kasutatav discgolfi rada, mis annab inimestele veelgi rohkem võimalusi liikumisega tegelemiseks.
Aasta kohaliku elu täht 2023 – Alar Johanson
Mägilaste motoklubi ja Rõugesse Mägilaste maja rajamise eestvedaja
Kohaliku elu tähe nominentidena esitati ka Aare Eiche, Mirjam Mõttus, Helve Kukk, Regina Ermel ja Haanja tantsu Mängu Laulu Selts.
Alar on see inimene, kellele otsa vaadates mõeldakse, et kuidas suudab üks inimene nii paljude asjadega samal ajal tegeleda – ehtne rööprähklemise definitsioon. Ta on töökas pereisa, ettevõtja, turismitalu peremees, motoklubi president ja mis peamine – pikaaegne kohaliku elu edendaja.
Alar on läbi Tindioru talu turisminduse toonud välis- ja siseturiste Rõugesse ja reklaaminud ning tutvustanud Rõuget kui atraktiivset puhkusekohta. Ühtlasi ta on loonud koos abilistega Rõuge südamesse Mägilaste Maja, mis peomajana toob inimesi Rõugesse ja reklaamib Rõuget. Läbi erinevate ürituste korraldamise Mägilaste Majas on ta panustanud külaelu edendamisse.
Aasta tähttegu 2023 – kohvik „Noored köögis"
Noorte algatusel sündinud kohvik
Tähtteo nominendina esitati ka kogukonnafestivali „Mina tean, kust tuleb minu toit" toimumine.
Noorte kohvik "Noored köögis" sündis 2023. aasta suvel Rõuge noortemalevas. Rõuge noorsootöö Keskus oli küll suuna kätte näitajaks ja võimaluse loojaks, aga noored ise tegid kohviku omanäoliseks ja andsid suure panuse kohviku toimimisse ning tegid kohvikust kohviku. Noorte motivatsioon, tahe ja töökus tõid kohviku ka kogukondlikult esile. Lisaks suvisele malevakohvikule said noored ka edaspidi justnimelt eelnimetatud omaduste tõttu pakkumisi oma letiga välja tulla.
Nii said noored kohvikuga pakkuda väga kvaliteetset toitlustust ja teenindust nii Rõuge valla poolt korraldatud koolitustel, Rõuge valla sünnipäeva „Sanna" sündmusel kui ka septembrikuisel kogukonnafestivalil.
Noorte tahet ja entusiasmi tuleb hoida. On rõõm näha, kuidas noorte silmad särama löövad, kui nad saavad midagi oma kätega tehtud. Noored on töökad ja silmapasitvad, kohviku pundis on igal noorel omamoodi ideed ja mõtted. Igaüks panustab just sellega, mida kõige paremini oskab ja nii sünnibki koos midagi väga suurt ja vajalikku. Kohviku korraldamisel tulid kokku Rõuge valla erinevate piirkondade noored, esialgu üksteisele veel võõrad, kuid siiski leidis nii mõnigi noor läbi ühistegemiste endale uusi ja häid sõpru.
Aasta tähtettevõtja 2023 – OÜ Saru Lauavabrik
Suurim tööandja vallas, tähistas möödunud aastal 100. aastapäeva
Ettevõtlustähe nominendina esitati ka Mäe-Kolga talu.
Rõuge valla suurima töötajate arvuga OÜ Saru Lauavabrik on AS Viljandi Aken ja Uks tütarettevõte.
2022. aastal oli Saru Lauavabrik oma valdkonnas Eestis müügitulu poolest 15 miljoni euroga kaheksandal kohal. Nende töötajate arv möödunud aasta teisel poolel oli 111.
2023. aasta augusti alguses täitus Saru lauatehasel 100 aastat tegutsemist puidutööstusena Eesti–Läti piiri ääres. 1923. aastal avasid Valga ärimehed Jaan ja Joosep Tamm ning Bernhard Kuus puidutööstusettevõtte – Saru laualõikuse. Tööd anti sajale inimesele. Nii on puidutootmine ja -töötlemine Saru külas toiminud läbi erinevate ajastute.
Saru Lauavabrik on järjepidevalt investeerinud tootmise kaasajastamisse. 2022. aasta septembri lõpus võeti kasutusele uus kahekambriline puidukuivati. Suuremaid parenduskulusid tehti värviliinile, et laiendada toodete sortimenti värvivalikuga. Tootmisjääkide paremaks kasutamiseks oma katlamajas soetati hakkur. Tootmise efektiivsuse tõstmiseks panustati erinevatesse väikemasinatesse ja IT-seadmetesse. 2023. aastal vahetati skänner-kappsaag uuema ja kiirema vastu, paigaldati uus lintsaag, paketeerija liin ning automaatne virnastamis- ja etteandesüsteem.
100. juubeliks avati möödunud aasta 5. augustil Saru bussipeatuses Võru-Valga maantee ääres skulptuuridega pink. Skulptor Andres Rattasepa loodud teosel on kujutatud 1950-te aastate lauavabriku töölisi laudu ladumas. Ühtlasi sai vabriku sünnipäeval tutvuda ajaloolise väljapanekuga, toimus ringkäik tehases ja tööstuses. Sünnipäevapidu korraldati koostöös erinevate kohalike MTÜdega.