Rahvastikuregistri seadus kohustab hoolitsema enda, oma alaealiste laste ja eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris. Isik on kohustatud esitama oma andmed rahvastikuregistrisse peale uude elukohta kolimist, valede andmete leidmisel rahvastikuregistrist või elukoha andmete puudumisel registris. Uue elukoha andmed tuleb rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada 14 päeva jooksul!

Elukoha registreerimine on vajalik, et riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused saaksid osutada oma territooriumil elavatele elanikele avalikke teenuseid ning tõhustada teabevahetust ja koostööd.

Omavalitsus saab vajalikus mahus teenuseid osutada siis, kui on tagatud maksude laekumine elanikelt ning on teada, kui palju inimesi on omavalitsusüksuse oma alalise elukohana registreerinud.

Kui tegelikult elab omavalitsuse territooriumil inimesi rohkem, võib teenuste kvaliteet kannatada ning kahju ei saa mitte üksnes ebakorrektsete elukoha andmetega inimesed, vaid ka keed, kes on registreerimiskohustust korralikult täitnud.

Elukohateade

Elukoha aadressi muutmiseks rahvastikuregistris on neli võimalust:

• kasutada rahvastikuregistri e-teenust (teenus nõuab digitaalset allkirjastamist);
• saata elukohateade e-postiga (täidetav elukohateade). Teenus nõuab digitaalset allkirjastamist;
• saata elukohateade postiga (prinditav elukohateade). Lisada koopia isikut tõendavast kehtivast dokumendist;
• täita elukohateate avaldus Rõuge vallamajas kantseleispetsialisti juures kohapeal.

Elukohateate peavad allkirjastama kõik elukohateatel esitatud täisealised isikud, välja arvatud eestkostetavad

Esitatavad andmed

Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadressiandmed. Koos elavad isikud võivad esitada elukohateate ühiselt. Elukohateatel esitatakse ka alaealiste laste andmed. Teatel kinnitatakse allkirjaga rahvastikuregistrisse kandmiseks esitatud elukoha andmete õigsust.

Elukohateates märgitakse elukohana ruumi aadress, mis peab olema alaliseks elamiseks kasutatav elamu või korter. 

Ruumi omaniku nõusolek

Kui inimene ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, tuleb lisada teatele koopia ruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist, näiteks üürilepingust, või ruumi omaniku luba. Loana käsitletakse allkirja elukohateatel või nõusolekut eraldi dokumendina.

Kui inimene soovib registrisse kanda kaasomandis oleva ruumi aadressi, mille üks kaasomanikest ta ise ei ole, peab ta elukohateatele lisama kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusoleku. Kui ruumi omanike vahel on kaasomandi kasutamise kokkulepe, lisatakse elukohateatele nõusoleku asemel kaasomanike kokkulepet tõendav dokument.

Teise hooldusõigusliku vanema nõusolek

Alaealise lapse elukoha registreerimiseks tuleb esitada teise hooldusõigusliku vanema kirjalik nõusolek. Nõusolek tuleb esitada ka siis, kui alaealise lapse elukoht esitatakse Eestist välisriiki või vastupidi. Allkirjastatud nõusolek tuleb märkida või lisada elukohateatele.

Teenuse taotlemine kohapeal

Vajalikud dokumendid:

• kehtiv isikut tõendav dokument,
• kehtiv üürileping või eluruumi omaniku kirjalik nõusolek (kui taotleja ei ole eluruumi omanik).

Kantseleispetsialist kontrollib elukohateate nõuetele vastavust 10 tööpäeva jooksul alates teate saamisest. Kui teade vastab nõuetele, kantakse elukoha aadress rahvastikuregistrisse.

Vallavalitsus võib registrisse kandmisest keelduda:

• kui inimene ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja tal puudub omaniku luba või leping eluruumi kasutamiseks;
• kui tegemist ei ole eluruumiga;
• kui elukohateates esitatud andmed on puudulikud;
• kui inimene on esitanud elukohateates valeandmeid;
• kui isik taotleb enda elu- või asukohaks mitteoleva ruumi aadressi kandmist rahvastikuregistrisse oma alaealise lapse või eestkostetava elukoha aadressina ja taotluse rahuldamine ei vasta taotleja alaealise lapse või eestkostetava huvidele.

Omaniku õigustatud nõudmine

Kui inimese elukohaks on märgitud kellelegi teisele kuuluv ruum, mida tal ei ole õigust oma elukohana kasutada ning mida ta elukohana ei kasuta, on ruumi omanikul õigus esitada vastava aadressi järgsele kohalikule omavalitsusele avaldus ruumi registreeritud isiku elukohaandmete muutmiseks. Ruumi registreeritud isikuid saab omanik näha ja nende väljakirjutamiseks avaldust esitada ka läbi www.rahvastikuregister.ee portaali.

Omaniku õigustatud nõudmise esitamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

• isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum;
• isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana;
• isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana.

Kõik tingimused peavad olema täidetud üheaegselt ja nende õigsust kinnitab ruumi omanik avaldusel oma allkirjaga.

Ruumi omaniku avaldusest teavitab kohalik omavalitsus inimest 10 tööpäeva jooksul rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressil või registris märgitud elukoha aadressile saadetava tähitud kirjaga ja ka väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui teavitamise kohustus ei ole täidetud muul moel.

Kui inimene tõestab kuu aja jooksul dokumentaalselt oma õigust ruumi oma elukohana kasutada või kui ruumi kasutusõiguse üle toimub kohtuvaidlus, siis ruumi omaniku taotlust ei rahuldata.

Kui menetluse tulemusel omaniku õigustatud nõudmine aga rahuldatakse, lõpetatakse isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kehtivus.

Aadressi muutmiseks saab ruumi omanik esitada avalduse:

• vallavalitsuses kohapeal
• posti teel, lisades avaldusele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest;
• digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel;
• rahvastikuregistri e-teenusena. 

Ruumi omanikul ei ole õigust avaldust esitada, kui inimene elab talle kuuluvas ruumis või tal on õigus seda oma elukohana kasutada. Kasutusõiguse üle toimuvad vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluse käigus või üürivaidluse lahendamise seaduses sätestatud korras. Kui üürivaidlust lahendava komisjoni otsus või kohtulahend kasutusõiguse olemasolu või puudumise kohta on jõustunud, muudab kohalik omavalitsus isiku elukoha andmed rahvastikuregistris.

Elukohta saab Rõuge vallas registreerida Rõuge vallamajas (Ööbikuoru tn 4, Rõuge alevik).

Vaata ka:

• Rahvastikuregistri seadus

• Tsiviilseadustiku üldosa seadus