Noorte kogukonnaettevõtlusõppe mudel

Projekti nimi Noorte kogukonnaettevõtlusõppe mudel

Projekti nr 2014–2020.1.05.17-0162

Meede 1.5 Õppe seostamine tööturu vajadustega

Valdkond 1.5.3 Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel

Toetuse saaja Rõuge Vallavalitsus

Projekti partnerid: Rõuge Põhikool, Rõuge Avatud Noortekeskus

Projekti eelarve 7 190 eurot

Projekti rahastajad: Euroopa Sotsiaalfond (6 471 eurot)

Rõuge Vallavalitsus (719 eurot)

Projekti periood 01.10.2017–31.12.2018

Käesoleva projekti siht on läbi praktilise kogemuse ja koostöö välja töötada piirkonnale omane kogukonnaettevõtluse mudel, millesse on põimitud koolis läbiviidav ettevõtlusõppe programm, seotud praktilised tegevused ja ühisteadmise loomine ettevõtetega, ideede rakendamise tugi kogukonna poolt. Kogemuste toel loodud mudel leiab rakendust mitmes tulevase Rõuge valla koolis. Projekti oluliseks väljundiks on kogukonna pärandil, ressursil ja vajadusel põhineva ettevõtlusõppe programmi teke.

Projekti tegevused:

  • kooliväliste partnerite (ettevõtjad, noortekeskused, kogukonna liikmed) kaasamine ettevõtlusõppe läbiviimisesse
  • ettevõtlusõpet praktilisemaks muutvad tegevused
  • väljaspool kooli ettevõtlusõppe läbiviimist toetavad tegevused

Projekti väljundid:

  • Vähemalt 5 kogukonna ettevõtet pakuvad noortele praktilist õpet ettevõttes kohapeal või osalevad praktiliste mentoritena ettevõtlusõppes koolis kohapeal.
  • Vähemalt 5 õpilasettevõtet, mille tegevus põhineb kogukonna vajadustel, ressurssidel ja eripäral, tegevuse loomine ja ellurakendamine.
  • Ettevõtlusõppe koostöös osaleb vähemalt 4 kooli. Lõuna-Võrumaa ühinevate valdade territooriumil on vähemalt neli kooli, mis kasutavad oma õppetegevus ettevõtlusõppe moodulit.
  • Õppekäigud (5) ja koostööseminar (2) õppuritele ja ettevõtetele eesmärgiga õppida kogukonna erinevaid osapooli ja nende tegevusolustikku tundma. Osaleb vähemalt 60 inimest.
  • Noorte kogukonnaettevõtluseõppe mudeli kogemusmapp, mis sisaldab olukorra analüüsi, protsessi kirjeldust, järeldusi ja soovitusi. Kogemusmapina on disainitud piirkonnale omane ja sobiv noorte kogukonnaettevõtlusõppe mudel, milles kirjeldatakse iga osapoole rolli selles protsessis.

Kaasatud organisatsioonid: Haanja Kool, Haanja Noortekeskus, Varstu Kool, Varstu Noortetuba, Mõniste Kool, Mõniste Avatud Noortekeskus

Lisainfo: Rõuge Avatud Noortekeskus (raugeank@gmail.com, 5340 3309)

Interreg Eesti-Läti programmi projekt "Energiaarukas kogukond"

Projekti partnerid

Projekti eesmärgid

  • Igapäevase aruka energiakasutuse suurenemine koolis, kogukonnas ja kodumajapidamistes.
  • Teadliku energiakasutuse suurenemine koolides ning erinevate energiateemaliste aktiivõppevõimaluste tutvustamine, mõjutamaks pealekasvava põlvkonna energiateadlikkust.
  • Uute ja nutikate lahenduste ning heade näidete tutvustamine ja rakendamine kasutades demoseadmeid, nõustamist ja IKT lahendusi.

Projekti kestus

Märts 2017 – august 2018

Projekti maksumus

Eelarve 289 730.00 EUR, sh ERDF toetus 246 270.50 EUR

Projekti tegevused

  • Õpilaste ja õpetajate energiakasutuse ja hoiakute küsitlus projektis osalevates koolides (Rõuge Põhikool, E.Glücki Aluksne Gümnaasium, Valmiera Viestursi Keskkool ja Lizumsi Keskkool).
  • Koolides energiasäästu võimaluste/vajaduste väljaselgitamine, vajalike väikevahendite soetamine ja paigaldamine.
  • Lastevanemate ja õpetajate lühikoolitused/loengud projektis osalevates koolides.
  • Õpilaste energiaringide tegevus Rõuge Põhikoolis, E.Glücki Aluksne Gümnaasiumis, Valmiera Viestursi Keskkoolis ja Lizumsi Keskkoolis: energiapäevaks erinevate katsete väljatöötamine ja testimine, energiapäeval töötubade juhendamine ja katsete läbiviimine;
  • Ülemaakonnalised (Võrumaa, Aluksne, Valmiera, Lizums) videokonkursid põhikoolide õpilastele;
  • Energiapäevade korraldamine: detsembris 2017 Rõuge koolis  (7.-9. klasside õpilastele: osalejad Lätist, Rõuge koolist ja mujalt Võrumaalt) ja veeburaris 2018 Aluksne gümnaasiumis.
  • Õpilaste osalemine energiapäevadel Rõuges ja Aluksnes.
  • Osalemine koolide ekskursioonidel Eestis ja Lätis (energiaringide õpilased ja teised huvilised).

Projekti tulemused

  • 2 energiakampaaniat.
  • 2 energiapäeva – Rõuges ja Aluksnes
  • 8 koolitusseminari koolides ja kogukondades
  • 4 õppereisi
  • 4 energia demoseadmete komplekti koolides
  • 2 energiaseire seadmete komplekti kogukondadele
  • Energiaklassi töövihik
  • Kodu-energia-teemalised plakatid ja käsiraamat

Tegevused kogukondades

  • Rõuges, Aluksnes ja Valmieras valitakse välja 10 majapidamist (sh korterelamud, korterid, erinevad eramajad), kes on huvitatud oma koduse energiatarbimise mõõtmisest ja analüüsimisest.
  • Katsetatakse energiasäästu tehnoloogiaid ja energiaseire seadmeid.
  • Kogukonnale toimub kolm avalikku energiakasutuse seminari ja õpituba.
  • Projektis osalevate majapidamiste esindajad ja muud huvilised käivad õppereisil Lätis ja Eestis.

Projekti koduleht: www.trea.ee/sec

See veebileht väljendab autori vaateid. Programmi korraldusasutus ei ole vastutav selle eest, kuidas seda infot võidakse kasutada.

Rõuge Ööbikuoru vaatetorni projekteerimine ja ehitamine

27.03.19
 

Projekti eesmärk oli Haanja looduspargis Rõuge Ööbikuorus külastuskorralduse taristu (vaatetorni) rekonstrueerimine, mis aitab säilitada kaitstavate liikide ja elupaikade seisundit.

Eesmärgini viivateks tegevusteks olid uue metallsõrestikust puitehisdetailidega vaatetorni arhitektuurse lahenduse leidmine, projekteerimine ja ehitamine.

Projekti tulemusena kerkis Rõugesse Ööbikuoru külastuskompleksi uus 30-meetrine vaatetorn, millest on külastajatel mugav vaadelda ümbrust ilma ümbritsevat loodust ja ohustatud liike kahjustamata.

Vaatetorn on metallsõrestikust ning kaunistatud puitdetailidega. Torni arhitektuurne lahendus sobib hästi Haanja Looduspargi ja Ööbikuoru looduskeskkonda.

Projekti finantseerisid Ühtekuuluvusfond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Ühtekuuluvusfond toetas projekti elluviimist 98 112,27 euroga.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus oli 17313,93 eurot.

Projekti tegevusi alustati 1. septembril 2015 ja projekt lõpeb 31. oktoobril 2016.

Toimetaja: VIIVIKA NAGEL

Rõuge Ööbikuoru külastuskompleksi korrastamine ja kaasajastamine

27.03.19
 

Projektiga korrastati, taastati ja kaasajastati Haanja Looduspargis Rõuge Ööbikuoru külastuskompleksi taristut. Suurenes objekti loodushariduslik väärtus ning atraktiivsus rekreatiivse paigana nii kohalike kui külastavate inimeste silmis.
 
Projekti toel rekonstrueeriti umbes 250 meetrit matkarada, rajati Ööbikuorgu sisenemiseks värav, paigaldati 2 panoraamvaadet Ööbikuoru kiigele, ehitati väike puitsild ning rauakaevu juurde viiv trepp, paigaldati 6 komplekti laudu ja istepinke ning kogu ala kaart, 7 puidust viidapuud ja 17 erineva suurusega infotahvlit.
 
Projekti kogumaksumus oli 22 829,00 eurot. Selle teostamist finantseerisid Ühtekuuluvusfond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
 
Ühtekuuluvusfond toetas projekti elluviimist 19 404,65 euroga (85% projekti kogueelarvest).
Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus moodustas 15% projekti kogueelarvest, so 3424,35 eurot.
 
Projekti tegevusi alustati 1. augustil 2015 ja projekt lõppes 31. juunil 2016.

 

Toimetaja: VIIVIKA NAGEL

Viitina pargi rekonstrueerimise I etapp

27.03.19

 

 

Haanja looduspargis asuva kaitsealuse Viitina pargi võib jaotada kaheks eraldiseisvaks osaks - park peahoone lähiümbruses ja üle järve asuv Järvesaare park. Projekti eesmärk oli vastavalt Viitina pargi kujundusprojektile (OÜ Hüüp, 2013) viia esimeses etapis ellu mõisa peahoone ümbrusesse planeeritud tööd ja dendroloogilisele inventuurile tuginevad raied kogu pargis.

Eesmärgini viivateks tegevusteks olid:

  1. Ajaloolise teede ja katendite seisukorra taastamine - pargi erinevad osad on omavahel ühendatud jalutusteedega. Jalgteede planeerimisel on arvestatud, et pargis tekiks erineva pikkusega jalutusteid, mis läbiksid pargiala. Peahoone esiväljakule on planeeritud katendina kasutada betoonkivi (mõisakivi), et tuua esile hoone erilisust ja lihtsustada esiväljaku hooldamist (553 m2). Mõisakivi on ääristatud betoonist kõnnitee äärekiviga. Ülejäänud peahoone ümbruses olevatel teedel (1723 m2) kasutatakse katendina sõelutud kruusa. Kruus on piirkonnale omane materjal ja teekattena maastikupargile kohane. Teekatte paremaks hooldamiseks on jalgteede serva planeeritud püsipuidust teepiire. Teede taastamine on oluline, sest raiemahust sõltuvalt rikutakse raiejäätmete ja raiutud puude kokku- ja väljaveoga olemasolevate teede seisukord.
  2. Peahoone lähiümbrusesse rekonstrueerimine, välja arvatud peahoone tagaväljak. Peahoone esiväljak on planeeritud uue kujunduslahendusega. Arvestades, et täna on peahoone esine üsna tihedalt täis istutatud roose on uue kujunduslahendusega  kavandatud roosidele ühtsed laiemad istutusalad, mis on ääristatud regulaarse teedevõrguga. Ühtses peenras on roosidele paremad kasvutingimused ja hooldada on peenraid lihtsam. Rooside servaaladele on planeeritud madalakasvulisi põõsaid ja püsikuid, mis on dekoratiivsed enne kui hakkavad õitsema roosid.
  3. Istepinkide paigaldamine - Alale planeeritud väikevormide (nt istepingid) aluseks on säilinud ajaloolised fotod seni Eesti parkides kasutuses olnud väikevormidest. Pinkide asukohtade valikul on arvestatud parimate tekkivate vaadetega ja olemasolevate puude asukohtadega.
  4. Dendroloogilisele inventuurile tuginevad puude-(656 tk) ja võsaraie (19976 m2) ning võrahooldus (30 puud), et säilitada pargi elurikkust.

Projekti finantseerisid Ühtekuuluvusfond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Ühtekuuluvusfond toetas projekti elluviimist 160 907,52 euroga (85% projekti kogueelarvest).

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus moodustas 15% projekti kogueelarvest, so 28 395,44 eurot.

Projekti tegevusi alustati 1. märtsil 2015 ja projekt lõppes 21. novembril 2016.

 

Toimetaja: VIIVIKA NAGEL