Hoia end Tartu 2024 värskeimate uudistega kursis kultuuripealinna kodulehe kaudu!

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 ootab kuni 1. oktoobrini ideid Lõuna-Eesti taotlusvooru

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 koos Lõuna-Eesti omavalitsustega ootab kõikidelt kultuurikorraldajatelt, sädeinimestelt ja ettevõtjatelt ideid Tartu 2024 Lõuna-Eesti taotlusvooru. Regionaalse projektitaotlusvooru raames otsitakse just neid sündmusi, mis toimuvad tiitliaastal Lõuna Eestis, kõigis Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 omavalitsustes.

Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator Annela Laaneots selgitab lähemalt: "Julgege unistada suurelt ja kujundada oma sündmusega Euroopa kultuuripealinnas Lõuna-Eesti nägu. Kõik, kellel on Euroopa kultuuripealinna programmi sobiv idee sündmuseks ning kava selle läbiviimiseks, saavad esitada taotluse regionaalsesse projektitaotlusvooru. Sündmuste välja pakkujad on oodatud avama oma projekti Tartu 2024 kunstilise kontseptsiooni Ellujäämise Kunstid väärtuste kaudu."

Regionaalsesse projektitaotlusvooru oodatakse pigem suuremaid projekte kui palju väikeseid. Kui sündmus toimub ühe omavalitsuse territooriumil, on kaasfinantseeringu määr 30%, kui mitme omavalitsuse territooriumil, siis 10%. Peale taotlusvooru edukat läbimist sõlmitakse korraldajatega produktsioonileping. Viimane etapp on kultuuripealinna elluviimine ehk enda ürituse ettevalmistamine ja tegemine koostöös Tartu 2024 meeskonnaga.

Ideekavandeid regionaalsesse projektitaotlusvooru oodatakse SPOKU keskkonda 1. oktoobriks, pärast mida annab regionaalne ekspertkomisjon neile tagasisidet. Keskkond ideekavandite põhjal lõplikult viimistletud taotluste saatmiseks avaneb 1. jaanuaril 2022. 

Projektitaotlusvooru tingimustega saab lähemalt tutvuda Tartu 2024 kodulehel: https://www.tartu2024.ee/regioon/regionaalneprojektitaotlusvoor 

Lisainfo: 

Annela Laaneots, Tartu 2024 regionaalne koordinaator, annela.laaneots@tartu2024.ee, +372 557 9808 

Krõõt Filippov, Tartu 2024 kommunikatsioonijuht,  kroot.filippov@tartu2024.ee, +372 5817 4399

Tartu 2024 meeskonnaga liitub loovjuht

Augustis alustab Tartu 2024 meeskonnas tööd loovjuht Kati Ilves, kelle peamiseks tööülesandeks on juhtida Euroopa kultuuripealinna programmi edasist koostamist ja selle terviku kunstilist kureerimist.

Kati Ilvese sõnul on sihtasutuse Tartu 2024 ja partnerite koostöös elluviidav Euroopa kultuuripealinn Eesti 2024. aasta tippsündmus. "Minu suurim väljakutse uues rollis on Tartu 2024 kunstilise visiooni edasi arendamine ja ellu viimine, nii et kogu valmiv programm pakuks elamusi paljude erinevate huvidega eestimaalastele ja külalistele Euroopast," kinnitas Ilves.

Selle aasta lõpus esitletakse esimest osa Tartu 2024 kultuuriprogrammist, mis põhineb kultuuripealinna tiitli toonud kandidatuuriraamatul ja loovkontseptsioonil Ellujäämise Kunstid. "Äsja lõppenud arendusprotsessi tulemusel publiku ette tulev esmane programm on väga heas seisus," sõnas Kati Ilves. "Kunstilise poole pealt on koondpilt väga eriilmeline, esindatud on nii institutsionaalne tasand mitmete Lõuna-Eesti võtmeorganisatsioonide näol kui ka rohujuuretasandi vaade. Heas tasakaalus on kohalikud teemad globaalsetega," lisas Ilves.

SA Tartu 2024 juhi Kuldar Leisi sõnul on Euroopa kultuuripealinna ettevalmistused jõudnud uude, kiire arengu etappi. "Kati Ilves on oma valdkonna tipptegija, kellel on töökogemus väga erinevate publikutega Eestis ja Euroopas. Tema teadmised ja kogemused aitavad Tartul ja Lõuna-Eestil pakkuda kultuuripealinnana terviklikku ja kõnekat programmi. Eesmärk on, et Tartu 2024 oleks silmapaistev nii Eestis kui rahvusvaheliselt," ütles ta.

Kati Ilves (s 1984) on kureerinud isiku- ja grupinäituseid ning koostanud uurimusliku iseloomuga projekte Eestis ja mujal Euroopas. Tal on kunstiteaduse magistrikraad Eesti Kunstiakadeemiast, lisaks on ta õppinud kirjandust ja filmi Pariisi 8. ülikoolis. Aastatel 2016–2017 läbis Ilves rahvusvahelise kuraatoriõppe de Appeli kunstikeskuses Amsterdamis, 2015. aastal osales ta Independent Curators Internationali korraldatud kureerimise intensiivkursusel New Yorgis. 

Kunstivälja suurnimede kõrval on ta töötanud ka räppar Tommy Cashi ja moelooja Rick Owensiga. 2018. aastal töötas ta külaliskuraatorina le lieu unique'i kunstikeskuses Nantes'is, Prantsusmaal, luues sinna rahvusvahelise grupinäituse „Üle voogava silmapiiri". 2017. aastal kureeris Ilves 57. Veneetsia biennaali Eesti paviljonis Katja Novitskova isikunäituse „Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud", mida saatis Sternberg Pressi kirjastatud kataloog. Praegu saab Kumus vaadata Kati Ilvese kureeritud näitust reivikultuurist.

Kuni Tartu 2024 loovjuhi kohale asumisena töötab Kati Ilves Kumu kunstimuuseumis kuraatorina. 

Loovjuht valiti sihtotsingu kaudu ja ta alustab tööd 2. augustil.

Sihtasutus Tartu 2024 alustas tööd 2020. aasta alguses. Organisatsiooni eesmärk on viia ellu Euroopa kultuuripealinna tegevused Tartus ning Lõuna-Eestis.

Tartu koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega nimetati 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks 2019. aasta augustis. Valiku tegi rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon. Euroopa kultuuripealinna tiitli pälvinud Tartu 2024 loovkontseptsiooni pealkiri on "Ellujäämise kunstid".

Foto autor Mana Kaasik

Lisainfo: SA Tartu 2024 kommunikatsioonijuht Krõõt Filippov (kroot.filippov@tartu 2024.ee,  5817 4399)

 

On aeg hakata mõtlema ideid sündmusteks Euroopa kultuuripealinna programmi!

Kui tahad ise kujundada seda, milliseid elamusi pakub Euroopa kultuuripealinna aasta Lõuna-Eestis aastal 2024, siis hakka ajusid ragistama − 1. oktoobriks tuleb esitada läbi regionaalse projektitaotlusvooru plaanitava sündmuse ideekavand, taotlusvoor avaneb jaanuaris 2022.

SA Tartu 2024 korraldas koos Lõuna-Eesti omavalitsustega maikuu lõpus ja juunikuu alguses Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 regionaalse projektitaotlusvooru infopäevad, kus osalejad said infot, millal ja mida tuleb teha, et oma ettepanek Euroopa kultuuripealinna programmi jaoks esitada. 

Infopäevadel tutvustasid Tartu 2024 esindajad regionaalse projektitaotlusvooru kontseptsiooni ja tingimusi, samuti sai kultuuripealinna esindajatelt küsida küsimusi taotlusvooru kohta. 

Täname kõiki infopäevadel osalenuid, juba infopäevadel tulid kõneks põnevad ideed sündmusteks. Kes infopäevadele tulla ei saanud, saab regionaalse projektitaotlusvooru tingimustega tutvuda Tartu 2024 ja omavalitsuste veebilehtedel.

Regionaalse projektitaotlusvooru eesmärk on leida Euroopa kultuuripealinna programmi silmapaistvaid sündmusi, mis toimuvad Lõuna-Eestis, kõigis Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 piirkonna omavalitsustes.

Me kõik tahame, et Euroopa kultuuripealinna aasta oleks Lõuna-Eestis meeldejääv ja kannaks auga Eesti 2024. aasta tippsündmuse tiitlit. Sestap innustame Lõuna-Eesti loojaid taotlusvooru jaoks genereerima unikaalseid publikule suunatud sündmusi, mis looksid uut väärtust Lõuna-Eestile, Tartule, Eestile ja Euroopale. Sündmusi, mis tekitaksid põnevust meie külastajates, ja samas kannaksid meie endi väärtusi. Selliseid üritusi, mida tahaksime ka me kõik ise külastada.

Millised sündmused on oodatud?

Kõik, kellel on Euroopa kultuuripealinna programmi sobiv idee sündmuseks ning kava selle läbiviimiseks, saavad esitleda taotluse regionaalsesse projektitaotlusvooru. Peale taotlusvooru edukat läbimist sõlmitakse korraldajatega produktsioonileping. Viimane etapp on kultuuripealinna elluviimine ehk enda ürituse ettevalmistamine ja elluviimine koostöös Tartu 2024 meeskonnaga. 

Tartu 2024 programmi pürgivate sündmuste välja pakkujad on oodatud avama oma projekti Tartu 2024 kunstilise kontseptsiooni „Ellujäämise kunstid" väärtuste kaudu. Nendeks on loodushoidlikum linna- ja maakultuur, haritus ja leidlikkus, liikumine ja vaimne tervis, põlvkondade koosloome, paikkondlike omapärade esiletoomine, kriitiline ärksameelsus ning valdkondadeülene regionaalne ja rahvusvaheline koostöö. 

Oluline on sündmuste valdkondadeülesus. See tähendab, et keskenduda võiks mitte ainult kaunitele kunstidele, vaid neid peaks siduma ka näiteks kehakultuuriga, toiduga või mõne muu esmapilgul ootamatu, kuid omase valdkonnaga, mis iseloomustab meie kohalikku elu. Peame tähtsaks seda, et sündmused sünniksid partnerite ühises sisulises koostöös ja viidaks hiljem ellu erinevate kultuurivaldkondade partnerite nõul ja jõul. On need siis loovisikud, kodanikuühendused, asutused, ettevõtted või muud tegijad. 

Euroopa kultuuripealinna näol on tegu Euroopa suurima kultuurisündmusega, mistõttu on loomulik, et sündmused eeldavad rahvusvahelist sisulist koostööd idee väljatöötamisel ja ellu viimisel. Sealhulgas partneritega omavalitsuste sõpruslinnadest ning valdadest. Euroopa kultuuripealinnaks valmistumine on kahtlemata hea võimalus sisulise rahvusvahelise koostöö hoogustamiseks.

Soovime ka, et Euroopa kultuuripealinn tihendaks põlvkondade vahelist sidet, sestap on oodatud eri earühmade koosloome. Niisamuti on sündmuste korraldamisel tähtis keskkonnateadlikkuse aspekt ehk järgitaks keskkonnahoidliku kultuurikorralduse juhiseid. 

Loodame ja eeldame, et õnnestunud ettevõtmised toovad kaasa positiivse pikaajalise mõju – piirkonna nähtavuse kasvu, suurenenud koostöö tegemise tahte ja võimekuse, hoogustub rahvusvaheline koostöö. Tahame ju kõik, et Lõuna-Eesti on väga hea paik elamiseks ja kohalikud soovivad ja saavad külastada laial skaalal kultuurisündmusi.

Regionaalsesse projektitaotlusvooru oodatakse pigem suuremaid projekte kui palju väikeseid. Rõuge vallas läheb regionaalses projektitaotlusvoorus jagamisele 51 289 eurot.

Kui sündmus toimub ühe omavalitsuse territooriumil, on oodatav kaasfinantseeringu määr 30%, kui mitme omavalitsuse territooriumil, siis 10%.

Ideede kirjeldusi oodatakse 1. oktoobriks SPOKU keskkonda (vorm avaneb sügisel). Taotlusvoor avaneb SPOKU keskkonnas jaanuaris 2022. Tutvu täpsemalt Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 regionaalse projektitaotlusvooru tingimustega Tartu 2024 kodulehel www.tartu2024.ee või valla kodulehel.

Annela Laaneots,

SA Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator

Tartu 2024 kutsub kunstnikke ja antropolooge kandideerima Graz School of Participation kursusele

Tartu 2024 koostöös Grazi Kunstilabori ja kollektiivi Walk the Plank kutsuvad kogukonna kunsti ja antropoloogia huvilisi osalema School of Participation kursusel, mis toimub 1.–8. augustini Austrias.

Koolitus pakub osalejatele võimalust kohtuda teiste Euroopa loovate praktikutega ja avastada kogukonna kunsti strateegiaid ning meetodeid. Kursus lähtepunkt on linnaruumi kujundamise ja selle ühiskondliku kasutuse mõtestamise. Kursusel osalejal on ainulaadne võimalus Austrias, Grazis ühe nädala vältel uurida kunstide kaudu linnade arengut, gentrifikatsiooni, sotsiaalset segregatsiooni ja ümberasustamist.  

Tartu 2024 Elu ja Keskkond programmiliini juht Triin Pikk: "Ootame avaldusi nii kunstnikelt, õpetajatelt, teadlastelt, üliõpilastelt, aktivistidelt, vabatahtlikelt. Kõigilt, kes on huvitatud koostööl põhinevatest kunstilistest protsessidest."

Kursusel osaleb kokku 25 praktikut üle Euroopa, neist kaks Eestist. Kandideerima on oodatud kõik, kes on huvitatud interdistsiplinaarsetest kunstilistest protsessidest.

Kui Grazi reisimine pole võimalik, alustatakse veebitöötubasid varem, 2021. aasta juulis.

Kuidas kandideerida?

Kandideerimiseks saada inglise keeles CV ja lühike enesetutvustus, mille vormi leiab Tartu 2024 kodulehel: https://tartu2024.ee/avalik-konkurss/graz-school-of-participation-kutsub-tartu-ja-louna-eesti-kunstnikke-ja-antropolooge-kandideerima-kursusele

Tähtaeg: 9. juuni 2021

Tartu 2024 rahastab kahte huvilist Tartust või Lõuna-Eestist.

Lisainfo:
Triin Pikk, Tartu 2024 programmiliini Elu ja Keskkond juht, triin.pikk@tartu2024.ee, +372 5340 7118
Krõõt Filippov, Tartu 2024 kommunikatsioonijuht, kroot.filippov@tartu2024.ee, +372 5817 4399

Sihtasutuse Tartu 2024 juhiks valiti Kuldar Leis

Sihtasutuse Tartu 2024 juhatuse liikmena asub 1. juunist tööle Kuldar Leis, kes hakkab koordineerima Euroopa kultuuripealinna ettevalmistusi ja elluviimist Tartus ning Lõuna-Eestis.

Kuldar Leisi sõnul on sihtasutuse Tartu 2024 ja partnerite koostöös elluviidav Euroopa kultuuripealinn Eesti 2024. aasta tippsündmus, mis pakub elamusi paljude erinevate huvidega eestimaalastele ja külalistele Euroopast. Kultuuripealinna edukaks elluviimiseks on Leisil sihtasutuse juhina kaks peamist sihti.

"Esiteks on meie sihiks luua kogu Lõuna-Eestit kattev suur meeskond. Sellesse kuuluvad lisaks sihtasutuse töötajatele ka Tartu 2024 programmi elluviivad loojad ja korraldajad, koostööpartnerid Tartu linnast ja teistest omavalitsustest, haridusasutustest ja erasektorist, üritustele kaasa aitavad vabatahtlikud ja paljud teised. Ma soovin, et kõik need inimesed oleksid ühise eesmärgi nimel töötades uhked Euroopa kultuuripealinna üle," selgitas Kuldar Leis.

"Teine siht on muuta Tartu 2024 kolme aastaga üheks tuntumaks Eesti kaubamärgiks. Selleks tuleb meil meeskonnaga võimalikult haaravalt jutustada meie Euroopa kultuuripealinna lugu, mille tuumaks on Tartu ja Lõuna-Eesti omapärad, väärtused ja tulevikuvaade," täiendas sihtasutuse uus juht.

Foto: Mana Kaasik

Tippjuht ja ettevõtlusnõustaja Kuldar Leis on varasemalt töötanud panganduses ja toiduainetööstuses (Hoiupank, Ühinenud Meiereid AS, Ösel Foods AS, Nordic Foods AS, Premia Foods AS) ning osalenud mitmete tuntud brändide nagu näiteks Aura loomises. Aastatel 2017-2020 oli Leis raudteelogistika ettevõtte AS Operail nõukogu esimees.

Kuldar Leis on töötanud ka Tartu Ülikooli Ettevõtlus- ja Innovatsioonikeskuse arendusjuhina ning tegutseb alates 2017. aastast sihtasutuses Põlvamaa Arenduskeskus Põlva, Võru ja Valga maakonna kogenud ettevõtjate nõustajana. Leis on kuulunud alates selle asutamisest ka kultuuripealinna programmi arendamist toetavasse SA Tartu 2024 loomenõukogusse, esindades seal ettevõtlusvaldkonda ja Lõuna-Eestit.

Kuldar Leisi autasustati Eesti Vabariigi Presidendi poolt 2020. aastal ettevõtluse edendamise eest Valgetähe neljanda klassi ordeniga.

Sihtasutuse Tartu 2024 nõukogu esimehe, Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul oli nõukogu otsus üksmeelne. "Kuldar Leis on rahvusvahelise kogemusega tippjuht, kes tunneb väga hästi Tartut ja Lõuna-Eestit ning mõistab terve piirkonna kultuurist kantud arengu tähtsust," kinnitas Klaas.

Nõukogu esimehe sõnul on Euroopa kultuuripealinna ettevalmistused jõudmas kaks ja pool aastat enne tiitliaasta avapidustusi uude, kiire arengu etappi. "Kuldar Leisi oskused ja teadmised suurte organisatsioonide ülesehitamisest on vajalikud sihtasutuse Tartu 2024 meeskonna, programmi ja koostöösuhete edasiseks arendamiseks," ütles ta.

"Sihtasutuse uue juhi mitmekülgsed kokkupuuted eri valdkondadega aitavad edukalt ellu viia Euroopa kultuuripealinna koos paljude partneritega ettevõtlus-, kodanikuühiskonna- ja avaliku sektori valdkonnast," lisas Urmas Klaas.

Uue juhatuse liikme valis sihtasutuse nõukogu konkursi kaudu ning temaga sõlmitakse viieaastane leping. Sihtasutuse senine juhatuse liige Toomas Peterson jätkab tööd Tartu 2024 finantsjuhina.

Sihtasutus Tartu 2024 alustas tööd 2020. aasta alguses. Organisatsiooni eesmärk on viia ellu Euroopa kultuuripealinna tegevused Tartus ning Lõuna-Eestis.

Tartu koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega nimetati 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks 2019. aasta augustis. Valiku tegi rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon. Euroopa kultuuripealinna tiitli pälvinud Tartu 2024 loovkontseptsiooni pealkiri on "Ellujäämise kunstid".

Lisainfo:

SA Tartu 2024 nõukogu esimees, Tartu linnapea Urmas Klaas, tel 513 5145

SA Tartu 2024 kommunikatsioonijuht Krõõt Filippov, kroot.filippov@tartu 2024.ee,  tel 5817 4399

Rohujuuretasandi turismi revolutsioon Lõuna-Eestis: Paganamaale koeraga matkama või jõustavale jalutuskäigule koos nelja lapse emaga

Täna avati innovatiivne KYLAS teenusevahendamise platvorm, mille kaudu saab osta ja müüa Lõuna-Eesti elamusi. Idee autorid on kaks nutikat naist, kelle eesmärk on pakkuda huvilistele ehtsaid kogemusi ja võimaluse "kogeda kohalikku". 

""Kohtu kohalikuga"- ja "maale vanaema juurde"-laadsed teenused on turismisektori üks kiiremini tõusvaid trende ja kindlasti on pandeemia seda omajagu soodustanud. Inimesed otsivad erilisi kogemusi ja soovivad nautida maaelu võlusid," tutvustas KYLAS idee projektijuht Kadri Moppel.

Miks mitte külastada kohalike elamuste otsinguil näiteks Karupere mesilat Rõuges? 

Algatuse teine eestvedaja Aigi Young täiendab: "Üksteiselt ja üheskoos õppides loome piirkonda erakordsed elamusteenused, et olla valmis 2024 aastaks, mil Tartu linn koos Lõuna-Eestiga on Euroopa kultuuripealinn ja piirkonda külastavad tuhanded kultuurihuvilised. Läbi KYLAS veebilehel pakutavate teenuste on külastajatel hea võimalus jääda piirkonda pikemaks ning reisida Tartu linnast välja Lõuna-Eestisse uusi elamusi otsima." 

KYLAS platvormil on võimalik leida mitmekülgseid ja meeldejäävaid elamusi, mis sobivad suvepuhkuseks, nädalavahetuseks või õhtute sisustamiseks. Teenuseid pakutakse neljas kategoorias: loodus, kultuur, toiduelamused ja traditsioonid. Lisaks on võimalik valida nädala lemmikute ja kohalike soovituste vahel. Uusi pakkumisi lisandub keskkonda igapäevaselt.

Täna on KYLAS platvormil elamused peamiselt Võru maakonnast, kuid sügiseks laieneb valik üle terve Lõuna-Eesti.  

KYLAS platvorm on arendatud Võrumaa Arenduskeskuse poolt koostöös Tartu 2024 turundus- ja kommunikatsioonitiimiga, Võru maakonna turismivõrgustiku ja Lõuna-Eesti turismiklasteriga. KYLAS keskkond on välja arendatud tänu Võrumaa Partnerluskogu LEADER "Teenuste vahendamise platvorm" programmile.

Ootame teid KYLAS! 

 

KYLAS platvorm: www.kylas.ee

Facebook: www.facebook.com/KYLASvirtuaalneturg

Instagram: www.instagram.com/kylasvirtuaalneturg

 

Lisainfo:
Kadri Moppel
KYLAS projektijuht
kadri.moppel@vorumaa.ee
5331 1919

 

Annela Laaneots: kultuuripealinna reele tuleks hüpata juba praegu

Sihtasutus Tartu 2024 korraldab koos Lõuna-Eesti omavalitsustega mai lõpus ja juuni alguses Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 regionaalse projektitaotlusvooru infopäevad. Seal saab teada, millal ja mida tuleb teha, et oma ettepanek Euroopa kultuuripealinna programmi esitada. Rõuge ja Antsla valla ühine infopäev toimub kolmapäeval, 2. juunil kell 16 Mõniste rahvamajas.

Infopäevadel tutvustavad Tartu 2024 esindajad taotlusvooru kontseptsiooni ja tingimusi, samuti saab kultuuripealinna esindajatele esitada küsimusi taotluste kohta. Tartu 2024 kodulehel ja Lõuna-Eesti omavalitsuste veebilehtedelt saab lugeda, millal ja kus infopäevad täpsemalt aset leiavad.

Teretulnud on kõik ärksad kultuurisündmuste korraldamisest huvitatud inimesed, näiteks kultuurikorraldajad, loomeinimesed, turismikorraldajad ja loomeettevõtjad. Regionaalse taotlusvooru eesmärk on leida programmi silmapaistvaid sündmusi, mis toimuvad Lõuna-Eestis, kõigis Euroopa kultuuripealinna piirkonna omavalitsustes.

Teatavasti sõlmisid aasta alguses 19 Lõuna-Eesti omavalitsust SA-ga Tartu 2024 koostöölepingu, sest Euroopa kultuuripealinna tiitlile kandideeriti ühiselt. Regionaalse vooruga otsime väärilisi sündmusi veerandile Eestile: Antsla, Elva, Kambja, Kanepi, Kastre, Luunja, Nõo, Otepää, Peipsiääre, Põlva, Rõuge, Räpina, Setomaa, Tartu, Tõrva, Valga ja Võru valda ning Viljandi ja Võru linna.

Me kõik oleme seda väärt, et Euroopa kultuuripealinna aasta oleks Lõuna-Eestis meeldejääv ja kannaks auga Eesti 2024. aasta tippsündmuse tiitlit. Sestap innustan siinseid loojaid genereerima unikaalseid publikule suunatud sündmusi, mis looksid Lõuna-Eestile uut väärtust. Sündmusi, mis tekitaksid põnevust meie külastajates ja samas kannaksid meie endi väärtusi. Selliseid üritusi, mida tahaksime ka me kõik ise külastada.Infopäevadel tutvustavad Tartu 2024 esindajad taotlusvooru kontseptsiooni ja tingimusi, samuti saab kultuuripealinna esindajatele esitada küsimusi taotluste kohta. Tartu 2024 kodulehel ja Lõuna-Eesti omavalitsuste veebilehtedelt saab lugeda, millal ja kus infopäevad täpsemalt aset leiavad.

Teretulnud on kõik ärksad kultuurisündmuste korraldamisest huvitatud inimesed, näiteks kultuurikorraldajad, loomeinimesed, turismikorraldajad ja loomeettevõtjad. Regionaalse taotlusvooru eesmärk on leida programmi silmapaistvaid sündmusi, mis toimuvad Lõuna-Eestis, kõigis Euroopa kultuuripealinna piirkonna omavalitsustes.

Teatavasti sõlmisid aasta alguses 19 Lõuna-Eesti omavalitsust SA-ga Tartu 2024 koostöölepingu, sest Euroopa kultuuripealinna tiitlile kandideeriti ühiselt. Regionaalse vooruga otsime väärilisi sündmusi veerandile Eestile: Antsla, Elva, Kambja, Kanepi, Kastre, Luunja, Nõo, Otepää, Peipsiääre, Põlva, Rõuge, Räpina, Setomaa, Tartu, Tõrva, Valga ja Võru valda ning Viljandi ja Võru linna.

Me kõik oleme seda väärt, et Euroopa kultuuripealinna aasta oleks Lõuna-Eestis meeldejääv ja kannaks auga Eesti 2024. aasta tippsündmuse tiitlit. Sestap innustan siinseid loojaid genereerima unikaalseid publikule suunatud sündmusi, mis looksid Lõuna-Eestile uut väärtust. Sündmusi, mis tekitaksid põnevust meie külastajates ja samas kannaksid meie endi väärtusi. Selliseid üritusi, mida tahaksime ka me kõik ise külastada.

Kõik, kellel on Euroopa kultuuripealinna programmi sobiv idee sündmuseks ning kava selle läbiviimiseks, saavad esitada taotluse regionaalsesse vooru. Pärast vooru edukat läbimist sõlmitakse korraldajatega produktsioonileping. Viimane etapp on enda ürituse ettevalmistus ja elluviimine koostöös Tartu 2024 meeskonnaga.

Programmi pürgivate sündmuste väljapakkujad on oodatud avama oma ideed kunstilise kontseptsiooni «Ellujäämise kunstid» väärtuste kaudu. Need on loodushoidlik linna- ja maakultuur, haritus ja leidlikkus, liikumine ja vaimne tervis, põlvkondade koosloome, paikkondlike omapärade esiletoomine, kriitiline ärksameelsus ning valdkondadeülene regionaalne ja rahvusvaheline koostöö.

Oluline on sündmuste valdkondadeülesus. See tähendab, et keskenduda võiks mitte ainult kaunitele kunstidele, vaid neid peaks siduma ka näiteks kehakultuuri, toiduga või mõne muu esmapilgul ootamatu, kuid omase valdkonnaga, mis iseloomustab meie kohalikku elu. Peame tähtsaks, et üritused sünniksid partnerite sisulises koostöös ja viidaks hiljem ellu eri kultuurivaldkondade esindajate nõul ja jõul. Olgu need siis loovisikud, kodanikuühendused, asutused, ettevõtted või muud tegijad.

Euroopa kultuuripealinna puhul on tegu Euroopa suurima kultuurisündmusega, mistõttu on loomulik, et üritused eeldavad rahvusvahelist koostööd idee väljatöötamisel ja elluviimisel. Kaasata võiks ka partnereid omavalitsuste sõpruslinnadest ning -valdadest. Kõik see pakub hea võimaluse hoogustada rahvusvahelist koostööd.

Soovime ka, et Euroopa kultuuripealinn tihendaks põlvkondadevahelist sidet, sestap on teretulnud eri eagruppide koosloome. Niisamuti on sündmuste korraldamisel tähtis keskkonnateadlikkuse aspekt, seega tuleb järgida keskkonnahoidliku kultuurikorralduse juhiseid.

Loodame ja eeldame, et õnnestunud ettevõtmised toovad kaasa teretulnud mõju ka pikemaks ajaks: piirkond muutub tuntumaks, suureneb tahe koos tegutseda ning hoogustub rahvusvaheline koostöö. Tahame ju kõik, et Lõuna-Eesti oleks väga hea paik elamiseks ja siin saaks külastada mitmekesiseid kultuurisündmusi.

Tartu 2024 meeskond on eelnevatelt kultuuripealinnadelt saanud sõnumi, et mõneski riigis märkab osa kultuurisündmuste korraldajaid kultuuripealinna saabumist alles vahetult enne tiitliaastat. Ja on siis õnnetud, kui avastavad, et programm on juba paigas. Kuid ettevalmistusi ei jäeta kunagi viimasele minutile. Sestap ongi Lõuna-Eesti kultuurikorraldajatel just praegu õige aeg hakata üritusi välja mõtlema.

Oluline on mõista, et aastaks 2023 on Tartu 2024 programmi meeskonnal suuremad plaanid juba tehtud ning suur­üritused paigas. Aasta enne kultuuripealinna sündmusi on väljas juba ametlik info, reklaammaterjalid on trükitud ja hoogne tutvustus välisturgudel käimas. Sestap peaksid Lõuna-Eesti kultuurikorraldajaid ajusid ragistama juba nüüd ja infopäevadest osa võtma. Hea on infopäevade eel end Euroopa kultuuripealinna teemadega kodulehel üldiselt kurssi viia.

Kultuuripealinn on Lõuna-Eestis juba kohal. Tiim teeb programmi ettevalmistamiseks tihedat koostööd ja arutab plaane siinsete omavalitsuste kontaktisikutega läbi, samuti teeme koostööd maakondlike arenduskeskustega.

Ühte koostöö vilja – Kultuurikompassi foorumit – saavad kõik lõunaeestlased kuulata-vaadata juba 27. mail. Mai viimasel neljapäeval Võrumaalt Suure Muna kohvikust eetrisse mineva Kultuurikompassi seminari «Kuidas rääkida oma lugu?» eesmärk on anda näpunäiteid lugude jutustamise kunstis. Ühtlasi jagavad silmapaistvad Lõuna-Eesti loo jutustajad oma kogemusi ning avavad meile, kuidas luua oma valla, ettevõtte, sündmuse kaudu Eesti lugu. Kütkestavat, lummavat lugu, mis haaraks kaasa ja kutsuks kohale külalisi nii siit- kui sealtpoolt riigipiiri.

Tartu on koos Lõuna-Eestiga 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn. See on meie suur võimalus ja ühine proovikivi. Kõik kultuuriloojad võiksid sellest unikaalsest võimalusest sündmuste korraldajana osa saada.

Artikkel ilmus Lõuna-Eesti Postimehes 25. mail 2021

Annela Laaneots
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator

Tartu 2024 live: Kas keskkonnasõbralik kultuurikorraldus on ikka võimalik?

2. juunil kell 14.00 arutlevad kultuurikorraldajad ja keskkonnaeksperdid keskkonnasõbraliku kultuurikorralduse võimalikkuse üle Eestis täna ja tulevikus. Lisaks esilinastub humoorikas õppevideo, kus tuntud Eesti näitlejad kehastuvad kultuurikorraldajateks ja proovivad omal käel kestlikku sündmust korraldada.

Otseülekanne on ühtlasi ka Tartu 2024 keskkonnategevuste strateegia ja keskkonnasõbralike sündmuste korraldamise juhendi laiemale avalikkusele tutvustamine. Viimase järgi tegutseb praktiseerib Tartu linn juba sellel suvel.

Euroopa kultuuripealinna keskkonnategevuste strateegia loodi koos sihtasutuse Tartu 2024, Tartu linna, kestlike sündmuste korraldamist nõustava ettevõtte Acento ja eri valdkondade kultuuriürituste korraldajate koostöös. Strateegia eesmärk on asetada kultuuripealinna keskkonnaalased tegevused maailma ja Euroopa konteksti ning välja selgitada olulisemad keskkonnaalased kultuurivaldkonna tegevussuunad Eestis, Lõuna-Eestis ja Tartus. Strateegiat toetab keskkonnasõbralike sündmuste korraldamise juhend, mida järgivad edaspidi kõik Tartu 2024 ametlikku programmi kuuluvad sündmused.

Sündmus kantakse üle Facebookis siin samas sündmuse lehel kui ka Tartu 2024 üldlehel. Lisaks on võimalik jälgida meie hoogsat arutelu GEENIUSE portaali kaudu.

FB üritus: https://www.facebook.com/events/188523303127696/

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 regionaalse projektitaotlusvooru infopäev Rõuge vallas

Kolmapäeval, 2. juunil toimub Mõniste rahvamajas Tartu 2024 regionaalse projektitaotlusvooru infopäev Rõugeja Antsla valla elanikele.

Kümnenda Kultuurikompassi “Kuidas rääkida oma lugu” otseülekanne läheb eetrisse Võru maakonnast

27. mail kell 14.00–17.00 toimub Kultuurikompassi foorum "Kuidas rääkida oma lugu?", kus lugude rääkimise tippekspertid jagavad teadmisi ja kogemusi, kuidas luua lummav, eristuv narratiiv ning elamuste kaudu enda lugu rääkida. Fookuses on Lõuna-Eesti elamused ja lood, mis asetatakse nii Eesti kui rahvusvahelisse konteksti.

Kultuurikompassi peakorraldaja Heigo Teder kommenteerib: "Eduka sündmuse loomisel ja elluviimisel on selge sõnumi ja publikut köitva info jagamine vajalik oskus. See, et me ise teame, kuivõrd head sündmust me parasjagu loome, on väga hea. Kuid sellest veelgi parem on, et seda teaksid ka kõik teised!" Teder lisab: "Meil on väga hea meel, et lugude jutustamise tõelised meistrid avavad oma teadmiste laekad hiliskevadisel Kultuurikompassil ning jagavad oma kogemusi veebi vahendusel huvilistega. Vaid üheskoos oma lugusid jagades saame ennast, oma korraldatavaid sündmusi ja Lõuna-Eesti kogukonda Euroopa kultuurikaardil veelgi nähtavamaks muuta."

Lugude jutustamine (storytelling) on üks mõjusamaid viise, mille abil kütkestavaid emotsioone luues külalisi ja publikut ennast kuulama panna. Lood tekitavad emotsioone ja viimased mõjutavad inimesi, kes mõistavad tänu intrigeerivatele lugudele paremini sündmust, programmi või organisatsiooni olemust.

Haaratud kuulajad mõistavad tänu lugudele olulisi väärtushinnanguid ja lasevad end sündmusel, teenusel ja mõtteviisil kaasa haarata. Kultuurikompassi programm võtab arvesse ka laiema tasandi, millest lähtuvalt "räägivad lugusid" inimeste suhtumine, väärtushinnangud ja argipraktikad.

Foorum läheb eetrisse Võru maakonnast, Suure Munamäe jalamil asuvast Suure Muna kohvikust. Arutelu juhid on Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator Annela Laaneots ja SA Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Vals. Kogemusi jagavad kultuuriminister Anneli Ott, Heili Klandorf-Järvsoo (EAS), Eda Veeroja (Mooska suitsusaunatalu), Siret Campbell (Drakadeemia), Margus Timmo (Setomaa Liit), Edina Csüllög (FUFF), Aigi Young ja Kadri Moppel (KYLAS).

Sündmus kantakse üle Võru maakonnast aadressil www.tartu2024.ee ja toimub eesti keeles.

Palume registreeruda SIIN 

Veerand Eestit allkirjastas Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 koostöölepingu

19 Lõuna-Eesti omavalitsust allkirjastasid jaanuarikuu viimasel nädalal koostöölepingu Euroopa kultuuripealinna ettevalmistamiseks ja elluviimiseks. 

Nelja päeva jooksul sõitis Tartu 2024 esindus läbi 1000 kilomeetrit ja külastas 19 Lõuna-Eesti omavalitsust. Tartu 2024 juht Priit Mikk, SA Tartu 2024 nõukogu esimees ja Tartu linnapea Urmas Klaas ja iga omavalitsuse juht allkirjastasid koostöölepingu. Selle alusel valmistatakse ette ja viiakse ellu Euroopa suursündmus − leping sõnastab kultuuripealinna regionaalse programmi loomise, turundamise ja rahastamise põhimõtted. 

Rõuge vallas tervitas saabujaid Kadri Laube lõõtsamäng, pillimees võttis platsi Rõuge nimemonumendi otsas. Foto: Viivika Nagel

Tartu 2024 regionaalne koordinaator ja ringreisi korraldaja Annela Laaneots toonitab: "Meie omavalitsuste suur teotahe võimaldab luua silmapaistvat Euroopa kultuuripealinna, mis tõstab aukohale Lõuna-Eesti eripära. See tähendab programmi, mis on atraktiivne publikule, kannab meie väärtusi ja mida luues teeme kogu regiooniga kultuurist kantud võimsa edusammu."

Ringreisi vältel allkirjastati koostöölepingud Tartu, Võru, Põlva ja Valga maakonnas ning Viljandi linnas. Selline ühislepingu formaat on Eestis ainulaadne ja on suurim valdkondadeülene koostöö Lõuna-Eestis.

Ringsõidu käigus toimus erinevaid kontserte, etendusi ja kohalikku omapära esiletoovaid tegevusi. Esimesel päeval toimus Viljandis loo „Uhti, uhti uhkesti" uusversiooni maailma esiettekanne Tubli Brothers ft. Lee Tauli esitluses. Valgas kiiguti üle piiri Valgast Valka, Räpinas sõideti lepingut allkirjastama saaniga Sillapää lossi trepile ja Tõrvas talisuplesid kaunid Lõuna-Eesti näkid. Antsla vald ja Setomaa vald kutsusid Tartu 2024 tiimi liikmed ehedatesse talvemuinasjuttudesse, Kastre vallas jõudis koostööleping allkirjastajateni kelgukoerarakendiga. Peipsiääre vallas õitsesid Alatskivi lossi ees lumes nartsissid, Otepääl kirjutati koostööleping alla kõrgustes ehk ajaloolises Pühajärve Spa ja Puhkekeskuse Tornis . 

Rõuge vallas tervitati Tartu 2024 tiimi lummava lõõtsamängu ja Luunja vallas mürtsuvate trummidega. Tartu vald ja Kambja vald esitlesid oma vastvalminud kooli- ja lasteaiahooneid ja Elvas kirjutati koostööleping alla keskväljakul lumest valmistatud välimööblil. Kanepi vallas allkirjastati lepe iidses koolihoones tsaariperekonna silme all ja Vastseliina linnuses Võru vallas austasid lepingute hanesulgedega allkirjastamist raudrüütlid. Võru linnas ja Nõo vallas elas kaasa sündmusele Lõuna-Eesti tulevik. Allkirjastamise ankrumees oli Põlva vald, kus eelmise Eesti Euroopa kultuuripealinna, Tallinn 2011 raames loodud Estonian Voices'i kontsert andis järje üle Eesti järgmisele kultuuripealinnale, Tartu 2024-le Tartus ja Lõuna-Eestis.

SA Tartu 2024 juht Priit Mikk rõhutab regionaalset koostööd: „Meie jaoks on väga oluline, et Tartu linnaga koos kandideerisid Euroopa kultuuripealinna tiitlile ja võitsid tiitli ka Lõuna-Eesti omavalitsused, sest niiviisi loob meeldejääva Euroopa kultuuripealinna programmi üheskoos lausa veerand Eestit." Mikk lisab: „Tunnustan iga koostööpartnerit eraldi ja kõiki ühiselt koos, kes on panustanud koostöölepingu ettevalmistamisse."

„Euroopa kultuuripealinn on Tartu ja Lõuna-Eesti suurim valdkondadeülene koostöö. Olen uhke, et oleme kokku leppinud tees, mis meid rahvusvahelise suursündmuseni viib," kommenteerib Tartu linnapea ja SA Tartu 2024 nõukogu esimees Urmas Klaas. Ta lisab: „Koostööleping annab meile tugeva aluse, et korraldada ühiselt Eesti 2024. aasta tippsündmus, mille edukast ja silmapaistvast teostumisest võidab nii meie regioon kui terve riik."

Rõuge vallavanem Rein Loik avaldas lepingu allkirjastamisel lootust, et kõigi Lõuna-Eesti omavalitsustega ühiselt tegutsedes ja liikudes jõutakse Euroopa teadvusesse ja südameisse ning et pärast 2024. aastat teab kogu Euroopa meie kandi rikkalikku kultuuripärandit ja on saanud osa meie looduse ürgsest ilust.

SA Tartu 2024 ja omavalitsuste koostööleping kirjutati alla igas omavalitsuses kohapeal. Koostöölepingute sõlmimisega astub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 ettevalmistustes suure sammu edasi, sest algab Euroopa kultuuripealinna põhjalik planeerimine ja elluviimine Lõuna-Eestis. Lisaks suursündmuse õnnestumisele toetab koostööleping pikaajaliste positiivsete mõjude saavutamist Lõuna-Eesti kultuuris ja majanduselus. 

2021. aasta suurim eesmärk on ette valmistada 2022. aasta alul toimuv regionaalne projektitaotlusvoor kultuuripealinna programmi väärt sündmuste leidmiseks – selleks toimuvad sel aastal omavalitsustes infopäevad ja koolitused. Samuti mestivad omavalitsused juba kultuuripealinna programmi arendusprotsessi kuuluvate projektidega, et leida ja kokku leppida ka nende raames ühiseid tegevusi. Jätkub kultuurikorraldajate võimestusprogramm Kultuurikompass, mis võimaldab kohalikel kultuurikorraldajatel end kultuuripealinna aastaks olulistel teemadel ette valmistada ja täiendada. 

Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 viib ellu Tartu linn koos kõigi tiitlile kandideerinud 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega, kelleks on Antsla vald, Elva vald, Kambja vald, Kanepi vald, Kastre vald, Luunja vald, Nõo vald, Otepää vald, Peipsiääre vald, Põlva vald, Rõuge vald, Räpina vald, Setomaa vald, Tartu vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Võru linn ja Võru vald. 

Euroopa kultuuripealinna ettevalmistusi ja elluviimist koordineerib sihtasutus Tartu 2024. Sihtasutuse töö kultuuripealinna ametliku programmi, turunduse jm elluviimiseks lähtub Tartu 2024 kandidatuuriraamatust ja loovkontseptsioonist Ellujäämise Kunstid.

Aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlivõidust!

Aasta eest augustis kõlas kultuuriministeeriumi saalis võimas „Hurraa!", kui Tartu koos Lõuna-Eestiga võitis 2024. aastaks Euroopa kultuuripealinna tiitli. Nüüd on võidurõõmust aasta möödas, kultuuripealinna meeskond on pidanud Tartu 2024 valdades ja linnades sisukaid kohtumisi ja hea meel on tõdeda, et lõunaeestlased saavad väga hästi aru, millise unikaalse, kultuurist kantud arengu võimaluse kultuuripealinna tiitel Lõuna-Eestisse toob.

Juba 2018. aasta jaanuaris otsustasid Lõuna-Eesti omavalitsusjuhid, et Euroopa kultuuripealinna tiitlile kandideeritakse koos – Tartu koos Lõuna-Eesti omavalitsustega, ning möödunud aasta 29. aprillil sõlmiti selle kinnituseks Eesti kõrgeimas tipus, Suure Munamäe vaatetornis, ka hea tahte koostöölepe. Peale tiitlivõitu möödunud aasta augustis oleme valmistanud ette koostöölepingut, seadnud samme kultuuripealinna elluviimiseks Lõuna-Eestis. Sest Tartu koos Lõuna-Eestiga korraldab Euroopa parima kultuuripealinna, nagu ütles tiitlivõidu-aegne Tartu abilinnapea Madis Lepajõe.

Mis on Euroopa kultuuripealinn?

Euroopa kultuuripealinn on Euroopa suurim kultuurisündmus, Euroopa kõige hinnatum kultuuri- ja kogukonnaprojekt. Selle sihiks on innustada Euroopa linnu ja piirkondi kultuurist kantud arengule. Fookuses on kultuur kõige laiemas mõttes (kunst, teater, muusika, sport, haridus, teadus, sotsiaalvaldkond, keskkond). Kandideerimise aluseks on taotlus ehk kandidatuuriraamat. Kandidatuuriraamatut hindab rahvusvaheline žürii, kes tuleb tiitlivõidu otsustamise eel ka piirkonda visiidile, kohtub ka kandidatuurimeeskonnaga – kõikide komponentide tulemusel teeb žürii otsuse, milline piirkond pälvib tiitlivõidu ja saab kultuuripealinna elluviimise õiguse. Võistlus tiitlivõidu eest on kõigis kandideerivates riikides väga pingeline ja ettevalmistused kestavad mitu aastat. Tartule ja Lõuna-Eestile pakkusid konkurentsi esimeses voorus Pärnu, Kuressaare ja Narva koos Ida-Virumaaga. Finaalis võistlesid tiitli eest Tartu koos Lõuna-Eestiga ja Narva koos Ida-Virumaaga. Võitlus on pingeline seetõttu, et Euroopa kultuuripealinna tiitel annab piirkonna loomeinimestele ainult üks kord elus võimaliku võimaluse korraldada Euroopa suurimat kultuurisündmust oma kodukohas, samuti toob see piirkonnale tähelepanu nii siseriiklikult kui välisriikidest ja sellest tulenevalt ka majanduslikku tulu – seda nii investeeringute näol piirkonda kui läbi kultuuripealinna külastama tulevate sise- ja välisturistide.

Mis on „Ellujäämise kunstid"?

Tartu koos Lõuna-Eestiga võitis Euroopa kultuuripealinna tiitli „Arts of Survival" ehk maakeeli ellujäämise kunstide kontseptsiooniga.

Ellujäämise Kunstid kõnelevad inimmõjust kasvavale kliimakriisile, teravnenud ühiskondlikest pingetest ja vaimse tervise probleemidest, väiksemate linnade ja maakogukondade võitlusest püsimise ja uuenemise nimel.

Ellujäämise Kunstid on Tartu ja Lõuna-Eesti tulevikunägemus, mis väärtustab senisest enam loodust inimsuses, inimsust kunstides, kunste Euroopas ja Euroopat maailmas.

Kõik meie kultuuripealinna tegevused ja sündmused lähtuvad „Ellujäämise kunstide" väärtustest:

  • loodushoidlikum linna- ja maakultuur,
  • haritus ja leidlikkus,
  • liikumine ja vaimne tervis,
  • põlvkondade koosloome,
  • paikkondlike omapärade esiletoomine,
  • kriitiline ärksameelsus,
  • valdkondadeülene regionaalne ja rahvusvaheline koostöö.

Euroopa kultuuripealinna tiitliaasta on vähemalt neli aastat kasvanud kultuuri-, kunsti-, ja haridusprogrammi ning turundustegevuste kõrgpunkt.

Kuidas valmistume tiiitliaastaks?

Euroopa Liidu suurima kultuurisündmuse ettevalmistamiseks ja piirkonna arengu vankri ette seadmiseks asutati mullu detsembris sihtasutus Tartu 2024.

Päris mitmed Lõuna-Eesti kultuurikorraldajad on töötanud juba põhjalikult läbi kandidatuuriraamatu, mille põhjal otsustas rahvusvaheline žürii anda meile Euroopa kultuuripealinna tiitli. Raamat, mis on aluseks ka kultuuripealinna ettevalmistustele, on nüüd loetav eestikeelsena Tartu 2024 kodulehel.

Kandidatuuriraamat sisaldab ka Tartu 2024 loovkontseptsiooni Ellujäämise Kunstid ning seda piltlikustavaid omanäolisi kultuuriprojekte. Raamatus on esitatud üle 30 projekti, mille edasi viimiseks alustas SA Tartu 2024 tänavu kevadel aastapikkust arendusprotsessi. See tähendab, et projektide eestvedajad valmistavad SA Tartu 2024 loomenõukogu ja mentorite toel ette põhjalikud projektiplaanid.

Käesoleva aasta sügisel hakkavad projektide meeskonnad vaatama ringi täiendavate partnerite järele. Ühelt poolt otsivad partnereid projektide juhid, teisalt ootame Lõuna-Eesti kultuurikorraldajate kaasalöömist. Selleks tuleks lugeda Ellujäämise Kunstide kandidatuuriraamatut ning kui mõni esitatud projekt tekitab inspiratsiooni ja koostöömõtteid, andke sellest märku Tartu 2024 tiimile. Kultuuripealinna meeskond viib osapooled kokku.

Lõuna-Eestisse on juba planeeritud suured regionaalsed Tartu 2024 tähtsündmused nagu Tartu Maailmaülikool, Leaderi koostööprojektid Lõuna-Eesti kohalike väärtuste esiletoomiseks või Peipsi järve kunstitee. Ent samavõrd on raamatus esitatud projektide seas neid, mis pole oma partnerite võrgustikku veel lõpuni välja arendanud ja just nende puhul seisab sel sügisel ees partnerluste sõlmimine.

Kuidas jõuda Euroopa kultuuripealinna programmi juhul, kui oled Lõuna-Eesti kultuurikorraldaja, kel on Ellujäämise Kunstide kontseptsiooniga seonduv uuenduslik idee, mis ei haaku ühegi kandidatuuriraamatu projektiga? Siis tuleb olla tähelepanelik, sest ees seisavad järgmised ideekorjed ja projektikonkursid. Euroopa kultuuripealinnast osa võtvad Lõuna-Eesti omavalitsused hakkavad juba sel aastal valmistuma järgmiseks, 2022. aastal toimuvaks projektide taotlusvooruks. Sellele regionaalsete projektide taotlusvoorule eelnevad infopäevad maakondades ja Lõuna-Eesti omavalitsustes, ent soovitan juba praegu mõtlema hakata.

Oluline on tähele panna, et nii praegu arendusprotsessist osa võtvad kui edaspidi Tartu 2024 programmi pürgivad sündmused peavad haakuma Tartule ja Lõuna-Eestile Euroopa kultuuripealinna tiitli toonud väärtustega. Me otsime Euroopa kultuuripealinna programmi värskeid, väärtuspõhiseid tegevusi ja sündmuseid.

Kohe suve hakul, niipea kui koroonapiirangud lõdvenesid ja lubasid, on Tartu 2024 tiim asunud kohtuma erinevate Lõuna-Eesti omavalitsuste volikogude ja komisjonidega, et arutada tulevasi koostööpõhimõtteid. Saan kinnitada, et huvi kultuuripealinna vastu on suur. Saadakse aru, kui suure kultuurist kantud arenguvõimaluse tiitlivõit Lõuna-Eestile on toonud.

Meie oma Lõuna-Eesti maakondade inimesed kuuluvad ka kultuuripealinna ettevalmistajate sekka. Nii esindab sihtasutuse Tartu 2024 nõukogus Lõuna-Eesti omavalitsusi Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots; loomenõukogusse, mis annab nõu Euroopa kultuuripealinna programmimeeskonnale, kuuluvad Kagu-Eesti ettevõtlusvaldkonna nõustaja Kuldar Leis ning pärimusmuusik Mari Kalkun. Lisaks on ettevalmistustesse kaasatud maakondade arenduskeskuste või omavalitsusliitude kultuurijuhid.

Järjest enam saavad aja edenedes kultuuripealinna panustama hakata omavalitsuste kultuurijuhid ning avalike suhete ja turunduse eestvedajad. Selleks, et kultuuripealinna ettevalmistused käiksid ühte sammu, on iga Lõuna-Eesti omavalitsus otsustanud, kes on valla või linna kontaktisik Tartu 2024 meeskonnaga side pidamiseks.

Kevadel, napilt enne koroonast tingitud digielu, kohtus Lõuna-Eesti omavalitsuste kultuurikorraldajatega Euroopa kultuuripealinn Aarhus 2017 regionaalne koordinaator Lene Oster. Siiani kõlavad meeles tema öeldud sõnad: „Ühel hetkel on Lõuna-Eesti Euroopa keskmes ja te peate sellest hetkest maksimumi võtma. Muidugi toob see kaasa palju turiste, mis toob lisatulu majandusele. Kui te annate endast parima, siis saab teil olema maagiline aasta. See võimalus on üks kord elus."

Annela Laaneots
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator

Ühiselt Euroopa kultuuripealinnaks pürgivad Lõuna-Eesti omavalitsused allkirjastasid Suurel Munamäel hea tahte lepingu

Põlva maakonna, Võru maakonna, Valga maakonna, Tartu maakonna, Viljandi ja Tartu linna omavalitsusjuhid allkirjastasid 29. aprillil 2019. aastal Suurel Munamäel koostöölepingu, mis toetab Tartu kandidatuuri 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks.

Tartu 2024 hea tahte lepingule kirjutas Rõuge valla poolt alla vallavanem Malis Koger. Foto: Viivika Nagel

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on kandideerimine Euroopa kultuuripealinnaks Tartu linna ja Lõuna-Eesti omavalitsuste ühine ettevõtmine: "Euroopa kultuuripealinna tiitel toetaks meie regiooni omavalitsuste arengut mitmeti, lisaks kultuurielu edendamisele pakub ühine ettevõtmine Lõuna-Eestile nii majanduslikku kui mainekasu."

Lõuna-Eesti omavalitsused allkirjastasid Suurel Munamäel hea tahte lepingu, millega kinnitasid oma huvi ja koostöösoovi pürgida ühiselt Euroopa kultuuripealinnaks. "Kui ühendada Tartu linna ja Lõuna-Eesti tugevused, looduslik ja kultuurilooline mitmekesisus, on tulemuseks ka tugevam taotlus," rõhutas linnapea Urmas Klaas.

Milline Eesti linn võidab 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitli, selgub juba augustis. Konkursi lõppvooru jõudnud Eesti linnadelt Narvalt ja Tartult oodatakse lõplikku taotlust ehk kandidatuuriraamatut 1. augustiks. 26.–27. augustini külastab lõppvooru jõudnud linnasid Euroopa kultuuripealinnade žürii. 28. augustil kaitsevad linnade esitlusmeeskonnad rahvusvahelise žürii ees oma lõppvooru taotlusi, misjärel žürii kuulutab välja 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitli võitja.

Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna kandidatuuri kohta saab rohkem lugeda koduleheküljelt www.tartu2024.ee ja sotsiaalmeediakanalitest www.facebook.com/Tartu2024 ning www.instagram.com/Tartu2024.

Annela Laaneots
Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator
557 9808