Torude külmumist saab ennetada! Mida aga teha juba külmunud torudega?

Talveilmad võivad kaasa tuua ebameeldiva üllatuse veetorustiku külmumise näol. Kõige ohtlikum periood, mil tuleks torude külmumisele erilist tähelepanu pöörata on just ilma muutumise aeg, kui pärast pikemat aega olnud külmasid järgneb õhutemperatuuri tõus ja maapinnale tekib sulanud lumest veekiht, mis võib maapinna külmumise piiri veelgi alandada.

Kuidas torude külmumist ennetada?

Ehitusnormide kohaselt tuleb veetoru paigaldada allapoole maapinna külmumise piiri. Kui see ei ole tehniliselt võimalik, tuleb kasutada torude lisasoojustamist kas torustiku isoleerimisega või küttekaabli paigaldamisega. Kindlasti tuleb silmas pidada ka veetoru maja sisendi asukohta. Tuleb ette, et väljaspool hoonet asuv toru ehitatakse vastavalt ehitusnormile, kuid veetorusisend paigaldatakse näiteks vaid 80 cm sügavusele. Sellisel juhul on oht, et käreda külmaga tekib just sisendi (vundamendi) juurde n.ö. külmasild ning vesi torustikus külmub. Lihtsaim ja ökonoomseim meetod on külmasilla vältimiseks kasutada küttekaablit või katta veetoru EPS isolatsioonikoorikuga või mineraalvillast soojustusega (isolatsioon peab olema kaitstud niiskuse eest, sest niiskuse korral võib märgatavalt väheneda soojustuse efektiivsus).

Üheks abinõuks veetoru külmumise vastu on veekraani nirisema jätmine, sest kui vesi liigub, ei külmu see torustikes. Seda abinõud tuleks kasutada siiski mõistlikkuse piires. Vahel ainuüksi sellest ei piisa, kuna nirisemine vaid pikendab külmumise perioodi.

Mida teha juba külmunud torudega?

Veetorud on üldjuhul metallist või plastikust. Toru külmudes on jäätunud vee maht suurem ning paisudes võib metalltoru lõhki külmuda. Plasttoru on üldjuhul elastsem ja vee külmumise korral annab veidi järgi. Seetõttu on plasttoru lõhkemisoht väiksem, kuid korduval läbikülmumisel võib ta siiski puruneda.

Metallist veetorustiku ülessulatamiseks on mitu võimalust. Metalltoru on võimalik lahti sulatada madalpinge vooluallikaga. Antud tööd peaks kindlasti teostama eelneva kogemusega spetsialist. Samuti tuleb elektrivooluga toru lahtisulatamisel kindlasti tähelepanu pöörata elektriohutusnõuetele. Külmunud metalltorustikku on võimalik soojendada ka näiteks leeklambiga. Oluline on, et külmunud koht ei oleks väga kaugel maja veesisendist, sest vastasel korral ei anna kütteelemendiga soojendamine tulemust. Kindlasti tuleb siin eriti hoolikalt jälgida tuleohutuse nõudeid. Üheks võimaluseks on veel kuuma vee kallamine külmunud veetorule. See eeldab aga alternatiivse veeallika olemasolu.

Külmunud plastmassveetoru on võimalik lahti sulatada aurugeneraatoriga ning teiste kütteallikatega ja sooja või külma veega, aga seda vaid juhul, kui on olemas alternatiivne veeallikas. Kindlasti ei tohiks asuda plasttoru lahti sulatama lahtise tulega.

Mida veel torude külmumise vältimiseks ette saaks võtta?

Paljud hoonetes asuvate veetorude külmumisprobleemid saavad alguse veemõõdu-sõlmedest, kus külmaperioodil langeb õhutemperatuur alla 0 kraadi. Olukorra lahendaks ajutise küttekeha paigaldamine veemõõdusõlme juurde, mis hoiaks temperatuuri üle 0 kraadi.

Kuna üldjuhul on veemõõdusõlm keldris, siis aitaks ka keldri akende ja uste soojustamine. Vundamendi läbiviik või mõni muu toru sisenemise koht majja ongi kõige ohtlikum külmumiskoht. Tavaliselt on külmasildade tekkimise põhjuseks soojustamata vundament ja kütmata või mitte piisavalt köetud ruum.

Liiga madala õhutemperatuuri korral võib veearvesti veemõõdusõlmes külmuda. Üldjuhul tunneb külmunud veearvesti ära purunenud klaasi või klaasi alla tekkinud vee järgi, peale mida veearvesti lakkab töötamast. Lihtsam on veearvestit soojas hoida kui hiljem väljavahetamisega kaasnevad kulusid kanda.

PEA MEELES:

• Maakodudes ja muudes hoonetes, mida ei kasutata iga päev, kontrolli üle, et maakraan või pump kaevus oleksid suletud ning torustik veest tühjendatud (sh veeboiler, WC-poti loputuskast ja äravool, kraanikausi äravool ja muud veesõlmed).
• Kasutuses olevates hoonetes vaata üle kogu veetorustik ja veendu, et külm ei pääseks torustikule ligi. Soojusta torustik seal, kus see võib olla mõjutatud välistemperatuurist.
• Kõige haavatavamad on torud, mis asuvad maapinna külmumispiirist ülalpool (vähem kui 1,6 m sügavusel maapinnas). Näiteks võivad asuda sellised torud vahetult enne majja sisenemist. Lisaks on külmumisohus torud, mis on vastu soojustamata maja seina.
• Arvesta ka niiskuse ja tõmbetuulega. Niiskus vähendab soojapidavust ja tõmbetuul kiirendab torustike külmumist. Seepärast vaata üle, et keldrite aknad ja uksed oleksid korralikult suletud ning vajadusel tihendatud soojakindlamaks.
• Pea meeles, et ka veearvesti ei tohi jääda külma kätte, kuna külm kahjustab veearvesti töökindlust. Veearvestit ümbritsev temperatuur ei tohi langeda alla kahe soojakraadi.
• Kui torustik on juba külmumas, võib (väga) lühiajalise abinõuna jätta veekraan pisut lahti, et torustikus toimuks vee liikumine, mis vähendab torustiku läbikülmumise kiirust.
• Kui torustik on juba külmunud, tuleb tuvastada koht, kust külm on torustikule ligi pääsenud. Kui tegemist ei ole ulatusliku läbikülmumisega, alusta ohutute vahenditega aeglaselt torustiku soojendamist. Näiteks on selleks sobiv vahend soojapuhur. Tasub siiski olla ettevaatlik, sest jää paisub sulades ja võib põhjustada toru purunemist.
• Väldi metalltorustiku soojendamist leeklambi või muu lahtise leegiga, kuna tuleoht on väga suur.
• Kui torustiku külmumine on ulatuslik, pöördu abi saamiseks torutöid teostava ettevõtte poole.

AS Võru Vesi ja Eesti Vee-ettevõtete Liit