Piirkondliku konkurentsi tugevdamise meetme suurprojektid Rõuge vallas

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest, mida viivad ellu Rahandusministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), toetatakse Rõuge vallas kolme projekti, mis on ette valmistatud ja taotletud 2017. aastal endiste Haanja ja Rõuge Vallavalitsuste poolt. Nendeks projektideks on „Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine aastaringseks spordi-, turismi- ja puhkekeskuseks", „Suure Munamäe, kui rahvusvahelise tähtsusega turismiatraktsiooni arendamine" ja „Rõuge Ööbikuoru turismimaastiku arendus". 

Suure Munamäe kui rahvusvahelise tähtsusega turismiatraktsiooni arendamine

 

Baltikumi kõrgeim tipp, rahvuslik sümbol Suur Munamägi koos funktsionalistlku arhitektuuripärandina rahvusvahelise kaitse all vaatetorniga uueneb külastusobjektina - valmib uudne siseekspositsioon, luuakse helindatud valgusinstallatsioonid, uueneb sisekujundus, lisanduvad väliekspositsioon, laste mängualad. Terviklik, uudne turismitoode, mugavam külastajateekond tõstavad atraktiivsust, külastatavust ja selle mõjul lisanduvad piirkonda otsesed(2,5) ja kaudsed töökohad ning kasvavad turismitulud. Projekti kogumaksumus on 500 381,65 eurot, millest ligi 85% ehk 425 342,39 euro suurune toetus tuleb Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondist.
 
Projekti tegevused/investeeringud:
- Lastele ja peredele täiendavate atraktsioonide loomine
- Üritusturismi turundamine, suurürituste korraldajate meelitamine piirkonda, mitmepäevaste ürituste korraldamine
- Investeeringud aktiivse puhkuse atraktsioonidesse. Rekreatsioonialade arendamine, avalike puhkealade investeeringud
- Rogosi mõisa renoveerimise/remonditööd ja interaktiivse ekspositsiooni rajamine
- Haanja Puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine aastaringseks spordi-, turismi- ja puhkekeskuseks
- Suure Munamäe kui rahvusvahelise tähtsusega turismiatraktsiooni arendamine
- Turismimarsruudi väljatöötamine ja turundamine (kohaturundus - kõrgeim tipp jne)
- Turismiinfo selguse ja uuenduslikkuse tagamine (sh info ka inglise, vene, läti ja võro keeles)
. Täiendavate viitade, siltide ja välikaartide paigaldamine
- Ettevõtjatele messidel osalemiseks toe pakkumine, ühisboksidega messidel osalemine
- Giididele regulaarsete koolituste korraldamine
- Turismi sidumine kohaliku kultuuriga
- Turismiobjektide korrashoid
- Turismivaldkonna ühine turundamine

 

Rõuge Ööbikuoru turismimaastiku arendus

 

Rõuge Ööbikuoru turismimaastiku arenduse projekti eesmärgiks on Rõuge Ööbikuoru arendamine terviklikuks turismikompleksiks. Selleks seotakse objektid omavahel radade, sildade, paviljonide, valgustuse, haljastuse, lasteala ja muude väikeobjektidega ning sise- ja välinäituste lisamisega. Atraktiivne külastustaristu uute tegevustega mitmekesistab piirkonna aktiiv- ja pereturismi. Eristuv ja elamuslik maastikukujundus saab omaette külastusmotiiviks ning suurendab külastusi madalhooajal. Projekti kogumaksumus on 451 000 eurot, millest 85% ehk 383 350 euro suurune toetus tuleb Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Projekti tulemused:

1. Turismi tugitaristu: rajatakse Ööbikuoru turismiobjekte ühendav jalgradade võrgustik koos valgustuse ja haljastusega, amfiteaterlik valltribüün, rippsild üle Ööbikuoru, varjualune, infotahvlid, laste mänguala, puhkealad, kontserdiala/väliklass ja laste mänguplats, olmeteenuste ala (WC-d, prügi jm), luuakse rattataristu ja täiendatakse haljastust.

2. Näitused: Ööbikuoru keskuses uuendatakse sisekujundust ja ekspositsiooni ning hangitakse vahendeid ürituste korraldamiseks (piirded, telgid, lauad-toolid jne). Täiendatakse põhiobjekte − külastuskeskust, vaatetorni, loodusobjekte ja muinasala – lahendustega, mis on atraktiivsed ning pakuvad uudseid külastuselamusi. Rõuge Suurjärve äärde, Rõuge keskusest Ööbikuorgu viivale kergliiklusteele rajatakse järvegalerii, Suurjärve kui Eesti sügavaima järve tähis ja mõõtjoon. Sügavik tähistatakse järvel ujuvpoiga.

Järvegalerii kergliiklusteel Rõuge Suurjärve ääres. Väljavõte projektist, autor Karmo Tõra

Ööbikuoru laululava. Väljavõte projektist, autor Karmo Tõra

Rippsild üle Ööbikuoru. Väljavõte projektist, autor Karmo Tõra

 

Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine aastaringseks spordi-, turismi- ja puhkekeskuseks

 

Haanja puhke-ja spordikeskuse investeeringud infrastruktuuri ja teenuste arendamisse viivad kompleksi võimalused ja teenused kvalitatiivselt uuele tasemele, võimaldades oluliselt pikendada talvist
hooaega tänu rajatavale lumetootmise/säilitamise süsteemile, tagades sportlaste ja harrastajate turvalisuse 2 km ringikujulisel 4,5 m laiusel kergliiklusteel, täites stardi- ja finiši standardid
rahvusvaheliste võistluste läbiviimiseks ja olles seeläbi toeks kümnetele piirkonna teenusettevõtetele. Projekti kogumaksumus on 1 777 792,92 eurot, millest ligi 85% ehk 1 511 123,98 euro suurune toetus tuleb Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondist.
 
Projekti käigus rajatakse 4,5 m laiune ja 2 km pikkune ringikujukline kergliiklustee. Kergliiklustee rajatakse selliselt, et seda oleks turvaliselt võimalik kasutada ka rahvusvaheliste võistluste läbiviimiseks. Kergliiklustee valgustatakse. Rajatakse lasketiiru juurde rahvusvaheliste võistluste läbiviimist võimaldav stardi-finiši ala.Rajatakse kunstlume tootmiseks ja ladustamiseks Taltjärve äärde kavandatava 2 km kergliiklustee kõrvale 3900 m2 asfaltkattega plats. Kõva kattega plats võimaldab lund toota ja ladustada juba
esimeste miinuskraadide juures, ka siis kui maapind ei ole veel külmunud. Rajatakse 2 km survevee- ja õhutorustikku lumetootmiseks lasketiirus, stardi ja finišialal, suusastaadionil ja osaliselt suusarajal. Lisaks hangitakse 1 lumekahur, 8 lumedušši koos lisasedametega (voolikud), pumpla ja generaator. Hangitakse Haanja Haanja puhke- ja spordikeskust, siinset infrastruktuuri, teenuseid ja korraldusvõimekust tutvustav turunduslik filmiklipp ja turunduskommunikatsioonis kasutatavad fotod.
 

 

 

Interreg Est-Lat programm

 

 

 

Interreg Eesti-Läti programmi projekt „Green Railway"

 

Endiste kitsarööpmeliste raudteeliinide taaselustamine läbi keskkonnasõbraliku turismimarsruudi – see on Interreg Est-Lat ehk piiriülese koostööprogrammi projekti „Green Railway" ehk „Rohelise raudtee" eesmärk. Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti metsade vahel võib märgata vanu raudteetamme, mis on meenutus kunagisest kitsarööpmelisest raudteeliinist. Kuigi liinid suleti juba väga ammu, on vanad raudteetammid ajale hästi vastu pidanud. Nii otsustasid eestlased ja lätlased koos rajada sellele ajaloolisele trassile ühise matkatee. See on võimalus taaselustada vana kultuuripärand ning pakkuda huvitavat rada igas vanuses seiklejale nii jalgrattaga läbides kui ka matkates.

Projekti eesmärgiks on luua uus ja huvitav turismimarsruut, kasutades ära vanu raudteetamme Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis. Korrastatud raudteetammid, mis liidetakse kokku ühtseks matkateeks, on mõeldud liikumiseks nii kohalikele kui ka külalistele. Matkatee kogupikkuseks planeeritakse umbes 700 kilomeetrit, millest umbes 290 km kulgeb mööda vanu raudteetrasse.

Põhja-Lätis läbib marsruut järgmisi asulaid: Ainaži, Limbaži, Aloja, Rujiena, Valmiera, Melturi, Gulbene. Marsruuti hõlmatakse ka praegu kasutuses olev kitsarööpmeline raudteelõik Aluksne ja Gulbene vahel, et külastaja saaks oma teel elamuse tõelisest suslasõidust. Lõuna-Eestis aga hõlmab marsruut Mõisaküla ja Viljandi vahelist ala, mis kulgeb edasi Valga suunas Koikkülast Mõnistesse. Marsruuti lisatakse ka Kilingi-Nõmme–Mõisaküla vaheline raudteetamm, mis algselt rajati kitsarööpmelise raudtee jaoks, kuid hiljem ehitati ümber laiarööpmelise raudtee tarvis.

Projekti tegevusteks Mõniste piirkonnas:

  • Osaline matkaraja korrastamine (1 km), purde ehitamine matkarajale, raja tähistamine viitadega ning Mõniste muuseumi juurde parkla rajamine. Lisaks Green Railway koostöövõrgustiku loomine ja turundustegevused Green Railway reklaamimiseks sihtturgudel.

Projekti juhtpartneriks on Vidzeme turismiassotsiatsioon. Lätist osalevad projektis veel Läti Greenway assotsiatsioon, Cesise kultuuri- ja turismikeskus ning 13 omavalitsust: Salacgrīva, Ape, Alūksne, Valka, Koceni, Aloja, Amata, Mazsalaca, Rūjiena, Gulbene, Limbaži, Valmiera, Vecpiebalga.

Eestist on projektipartneriteks Viljandi linnavalitsus, Viljandi vallavalitsus, Halliste vallavalitsus, Mõisaküla linnavalitsus, Valga linnavalitsus, Taheva vallavalitsus, Rõuge (end. Mõniste) vallavalitsus ja Mulgimaa arenduskoda.

Projekti elluviimise periood: 01.03.2017 – 30.04.2019

Projekti eelarve:

Projekti kogueelarve on 1 174 938,10 eurot, millest Eesti-Läti programmi toetus on 998 697,36 eurot. Rõuge (end. Mõniste) vallavalitsuse eelarve on 48 987,60 eurot, sh Eesti-Läti programmi toetus 41 639,80 eurot.