Rõuge Ööbikuoru vaatetorni projekteerimine ja ehitamine

 

Projekti eesmärk oli Haanja looduspargis Rõuge Ööbikuorus külastuskorralduse taristu (vaatetorni) rekonstrueerimine, mis aitab säilitada kaitstavate liikide ja elupaikade seisundit.

Eesmärgini viivateks tegevusteks olid uue metallsõrestikust puitehisdetailidega vaatetorni arhitektuurse lahenduse leidmine, projekteerimine ja ehitamine.

Projekti tulemusena kerkis Rõugesse Ööbikuoru külastuskompleksi uus 30-meetrine vaatetorn, millest on külastajatel mugav vaadelda ümbrust ilma ümbritsevat loodust ja ohustatud liike kahjustamata.

Vaatetorn on metallsõrestikust ning kaunistatud puitdetailidega. Torni arhitektuurne lahendus sobib hästi Haanja Looduspargi ja Ööbikuoru looduskeskkonda.

Projekti finantseerisid Ühtekuuluvusfond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Ühtekuuluvusfond toetas projekti elluviimist 98 112,27 euroga.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus oli 17313,93 eurot.

Projekti tegevusi alustati 1. septembril 2015 ja projekt lõpeb 31. oktoobril 2016.

Rõuge Ööbikuoru külastuskompleksi korrastamine ja kaasajastamine

 

Projektiga korrastati, taastati ja kaasajastati Haanja Looduspargis Rõuge Ööbikuoru külastuskompleksi taristut. Suurenes objekti loodushariduslik väärtus ning atraktiivsus rekreatiivse paigana nii kohalike kui külastavate inimeste silmis.
 
Projekti toel rekonstrueeriti umbes 250 meetrit matkarada, rajati Ööbikuorgu sisenemiseks värav, paigaldati 2 panoraamvaadet Ööbikuoru kiigele, ehitati väike puitsild ning rauakaevu juurde viiv trepp, paigaldati 6 komplekti laudu ja istepinke ning kogu ala kaart, 7 puidust viidapuud ja 17 erineva suurusega infotahvlit.
 
Projekti kogumaksumus oli 22 829,00 eurot. Selle teostamist finantseerisid Ühtekuuluvusfond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
 
Ühtekuuluvusfond toetas projekti elluviimist 19 404,65 euroga (85% projekti kogueelarvest).
Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus moodustas 15% projekti kogueelarvest, so 3424,35 eurot.
 
Projekti tegevusi alustati 1. augustil 2015 ja projekt lõppes 31. juunil 2016.

 

Viitina pargi rekonstrueerimise I etapp

 

 

Haanja looduspargis asuva kaitsealuse Viitina pargi võib jaotada kaheks eraldiseisvaks osaks - park peahoone lähiümbruses ja üle järve asuv Järvesaare park. Projekti eesmärk oli vastavalt Viitina pargi kujundusprojektile (OÜ Hüüp, 2013) viia esimeses etapis ellu mõisa peahoone ümbrusesse planeeritud tööd ja dendroloogilisele inventuurile tuginevad raied kogu pargis.

Eesmärgini viivateks tegevusteks olid:

  1. Ajaloolise teede ja katendite seisukorra taastamine - pargi erinevad osad on omavahel ühendatud jalutusteedega. Jalgteede planeerimisel on arvestatud, et pargis tekiks erineva pikkusega jalutusteid, mis läbiksid pargiala. Peahoone esiväljakule on planeeritud katendina kasutada betoonkivi (mõisakivi), et tuua esile hoone erilisust ja lihtsustada esiväljaku hooldamist (553 m2). Mõisakivi on ääristatud betoonist kõnnitee äärekiviga. Ülejäänud peahoone ümbruses olevatel teedel (1723 m2) kasutatakse katendina sõelutud kruusa. Kruus on piirkonnale omane materjal ja teekattena maastikupargile kohane. Teekatte paremaks hooldamiseks on jalgteede serva planeeritud püsipuidust teepiire. Teede taastamine on oluline, sest raiemahust sõltuvalt rikutakse raiejäätmete ja raiutud puude kokku- ja väljaveoga olemasolevate teede seisukord.
  2. Peahoone lähiümbrusesse rekonstrueerimine, välja arvatud peahoone tagaväljak. Peahoone esiväljak on planeeritud uue kujunduslahendusega. Arvestades, et täna on peahoone esine üsna tihedalt täis istutatud roose on uue kujunduslahendusega  kavandatud roosidele ühtsed laiemad istutusalad, mis on ääristatud regulaarse teedevõrguga. Ühtses peenras on roosidele paremad kasvutingimused ja hooldada on peenraid lihtsam. Rooside servaaladele on planeeritud madalakasvulisi põõsaid ja püsikuid, mis on dekoratiivsed enne kui hakkavad õitsema roosid.
  3. Istepinkide paigaldamine - Alale planeeritud väikevormide (nt istepingid) aluseks on säilinud ajaloolised fotod seni Eesti parkides kasutuses olnud väikevormidest. Pinkide asukohtade valikul on arvestatud parimate tekkivate vaadetega ja olemasolevate puude asukohtadega.
  4. Dendroloogilisele inventuurile tuginevad puude-(656 tk) ja võsaraie (19976 m2) ning võrahooldus (30 puud), et säilitada pargi elurikkust.

Projekti finantseerisid Ühtekuuluvusfond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Ühtekuuluvusfond toetas projekti elluviimist 160 907,52 euroga (85% projekti kogueelarvest).

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus moodustas 15% projekti kogueelarvest, so 28 395,44 eurot.

Projekti tegevusi alustati 1. märtsil 2015 ja projekt lõppes 21. novembril 2016.