Algab Rõuge valla haridusasutuste arengukavade koostamine
Rõuge Vallavalitsus algatas valla haridusasutuste arengukavade 2026–2030 koostamise.
Arengukavad valmivad 2025, aasta lõpuks ja need koostatakse Rõuge Põhikoolile, Rõuge Lasteaiale, Rõuge Koostöökeskusele, Rõuge Noorsootöö Keskusele ning Rõuge Valla Raamatukogule.
Arengukavad koostatakse paraleelselt ja samaaegselt, et lõimida hallatavate asutuste tegevusplaane ja ühtlustada eesmärke.
Protsessi käigus saavad kõik huvilised arengukavade koostamisse panustada – jälgige jooksvat infot!
Kõigi seotud osapoolte esimene kokkusaamine toimub 12. novembril 2024.
Rõuge valla haridusasutuste ühendamise teekond
Rõuge vallavalitsus
18.03.2024
Alates 1. septembrist 2024 hakkavad Rõuge valla koolid ja lasteaiad toimima ühendatud juhtimise all. See on oluline samm, et tagada Rõuge valla lastele hea ning kättesaadav haridus ka tulevikus. Liigume piirkonna haridussüsteemi vastupidavuse tagamise ja hariduse kvaliteedi hoidmise ning parendamise suunas. See muudatus loob võimalusi uuteks õppimise ja koostöö võimalusteks, sealhulgas:
- Arengut toetavad õppimistingimused, mis hõlmavad sobivaid õppevahendeid, ruume ning tehnilisi ressursse.
- Kvaliteetne õpetamine ja õppekava, mis sisaldab kaasaegset õpetamismetoodikat ning mitmekesist ja motiveerivat õppesisu.
- Õpetajate järelkasv ja professionaalsus, tagades kompetentsed ja motiveeritud õpetajad, kes suudavad luua toetava ja stimuleeriva õpikeskkonna.
- Õpilaste arengu toetamine, pakkudes individuaalset tuge ja loovaid võimalusi nende isikupäraste vajaduste ja huvide arvestamiseks.
Samuti loob muudatus senisest paremad võimalused ja võimekuse arendustegevusteks ning innovatsiooniks, mis aitavad meil kohanduda ühiskondlike muutustega ja ka muutuvate ootustega haridusele.
Alates septembrist jätkub igapäevane koolielu ja kasvatustegevus sarnaselt senisele ning tagatud on laste areng ja turvaline keskkond. Lapsed lähevad oma tuttavatesse majadesse ja klassidesse/rühmadesse ning enamus õpetajaid ja personali jääb samaks. Õppetegevus jätkub tavapärasel moel ning edasi kestavad ka senised traditsioonid. Käesoleva aasta muudatused keskenduvad peamiselt asutuste juhtimisstruktuurile ja asjaajamisele ning meie kindel siht on tagada sujuv koolielu ka pärast muutuste jõustumist.
Muutuste protsessi olulised verstapostid
2024.aasta eesmärk on luua ühendkoolile ja lastaiale toimimiseks vajalik baas:
- Kinnitada kooli ja lasteaia põhimäärused
- Korraldada ümber asutuste juhtimismudel
- Vajalikul määral ümber kujundada asutuste põhiprotsessid (õppetöö korraldus, füüsiline taristu, tunniväline tegevus, tugiprotsessid jne).
- Ühendada seniste asutuste varad.
- Ühendada ja korrastada seniste asutuste finantskorraldus.
- Uuendada personalilepingud.
- Uuendada asutuste igapäevaelu toimimiseks vajalikud lepingud, load jms.
- Algatada asutuste arengukavade koostamine.
Selleks, et 1. septembril saaksid uued asutused alustada, oleme seadnud järgmised verstapostid:
Selleks, et 1.septembril saaksid uued asutused alustada, oleme seadnud järgmised verstapostid:
- Aprill – senise töökorralduse, protsesside ja varade kaardistus
- Mai – asutuste struktuuri kinnitamine ja personali lepingute muudatused
- Juuli – kooli- ja lasteaiaelu korraldusega seotud protsesside ettevalmistus
- August – ettevalmistused uueks õppeaastaks
- 2. september – õppeaasta avamine
- November – kooli ja lasteaia arengukavade koostamise algus
- strateegilist vaadet hoidev juhtrühm, mille kutsub kokku vallavanem, ja
- ühendamise sisulist tööd koordineeriv töörühm, mille kutsub kokku abivallavanem hariduse- ja sotsiaalalal. Töörühma kuuluvad vallavalitsuse esindajad, ühinevate asutuste juhid, koolide ja lasteaedade töötajad, eksperdid, õpilaste ja vanemate esindajad, partnerorganisatsioonide (nt noortekeskus, koostöökeskus jt) esindajad.
Juhtrühma ja töörühma liikmed ja tööplaanid lisatakse siia lehele.
Rõuge Põhikooli ja Rõuge Lasteaia direktorid jätkavad ametites.
Teavitus ja kaasamine
Kooliperede ja kogukonna informeerimiseks ja kaasamiseks muutuste elluviimisse jagame regulaarselt teavet siin kodulehel, kui ka kooli ja lasteaia kirjalistides/platvormidel. Õpilased ja lapsevanemad saavad infot oma majade juhtidelt. Korraldame töörühma kaasabil ka infokoosolekuid ja avalikke arutelusid, kus selgitatakse üksikasjalikult käimasolevaid protsesse.
Õpilaste osalust eesootavates muutustest hakkab korraldama Rõuge Noorsootöökeskus koos koolidega kõigis piirkondades.
Hea õpilane, kooli- ja lasteaia töötaja, lapsevanem, kogukonnaliige!
Sinu toetus on oluline selle keerulise protsessi edukaks elluviimiseks. Panustame ühiselt sellesse, et Rõuge valla koolimajadest ja lasteaedadest sirguksid tarmukad ja hoolivad inimesed, kellel on juured tugevalt kodukohas ning tiivad, mis kannavad kõrget lendu.
Seotud dokumendid
Järjestatuna uuemast vanemani:
Rõuge vallavolikogu otsus "Rõuge valla haridusasutuste ümberkorraldamine" (27.02.2024)
Muudatustega EELNÕU. Rõuge valla haridusasutuste ümberkorraldamine (07.02.2024)
EELNÕU. Rõuge valla haridusasutuste ümberkorraldamine (02.2024)
Rõuge valla haridusvõrgu ümberkorraldamise plaani raport
Talgupäeva "Õpe ei lõpe 2" esitlus
Talgupäeva "Õpe ei lõpe 2" kokkuvõte
Rõuge valla hariduselu teekaart 2023–2024
Talgupäeva "Õpe ei lõpe I" materjalid
Rõuge valla hariduse küsimustiku materjalid
Rõuge valla hariduselu teekaart 2023/2024
Vallavalitsus algatas 2023. aasta kevadsuvel Rõuge valla hariduselu teekaardi koostamise.
Teekaart 2023/2024 läheneb haridusvaldkonnale terviklikult ning kirjeldab erinevaid tegevusi järgmistel suundadel: kohaliku omavalitsuse roll hariduselus; haridusuuendused ja sidusus teiste valdkondadega; täiskasvanuõpe; haridusvõrgu ümberkorraldused. Rõuge valla hariduselu teekaardi loomiseks on läbi viidud hariduselu küsimustik ning toimunud on hariduse talgupäev „Õpe ei lõpe" (03.06.2023). Teine talgupäev toimub laupäeval, 16. septembril – jälgige jooksvat infot!
Laadi alla ja tutvu:
Rõuge valla hariduse küsimustiku kokkuvõte (kevad 2023)
Talgupäeva "Õpe ei lõpe" kokkuvõte (03.06.2023)
Rõuge valla haridusvõrgu ümberkorraldamine - uudised ja teated
Meil on vaja, et kohalike elanike seisukohti valla juhtimisel arvesse võetaks
Teisipäeval, 14. mail peeti Mõniste rahvamajas dialoogi. Vestlusringis kõneldi teemadel „Mida on meil vaja selleks, et koolide liitmine tooks Mõniste kogukonnale kasu?" ja „Mida on meil vaja selleks, et Mõniste koolihariduse järjepidevus säiliks?". Kohtumisel osales 16 inimest kogukonnast ja vallavalitsusest ning dialoogipidajad. Vestlusringis kerkisid esile neli muudatuste protsessi ja usalduse taastamisega seotud teemat.
Mõniste kogukonna tugevustena nägid dialoogis osalejad oma juurte ja päritolu teadvustamist ja väärtustamist. Kriiside ajastu on kogukonnaliikmeid ühendanud ja võimendanud koos tegutsemise jõudu nii talgute läbiviimisel kui ka kohalike inimeste heaolu eest seismisel. Kogukonnal on mitmeid kogemusi erinevate reformide tagajärgedega tegelemisest ning praegu püütakse teha kõik, mis võimalik, et siinsetele inimestele oleks tagatud täisväärtuslik elukeskkond. Mõniste kogukonnas on elanike arv küll vähenenud, ent viimastel aastatel on siia lapsi sündinud ning inimesi juurde kolinud, sest piirkond on hinnatud nii põliselanike kui ka uute perede poolt.
Dialoogis kõneldust eristusid seitse Mõniste kogukonna tugevust:
- Mehkamaa on hinnatud elukeskkond;
- kogukond väärtustab koostööd inimeste, organisatsioonide ja piirkondade vahel;
- kogukonnal on valmisolek ja võimekus otsustusprotsessides kaasa rääkida ja neisse panustada;
- nii kogukonnal kui ka koolil on kindel oma nägu, juured ja tugevused, mille järjepidevuse eest ühtselt seistakse;
- lapsed ja lapsevanemad on motiveeritud Mõniste Koolis õppima;
- kool ja lasteaed toimivad hästi ning toimetavad sidusas koostöös ühe katuse all;
- olemas on kohalikud õpetajad ja piirkonnast on peale kasvamas uus põlvkond õpetajaid.
Koolihariduse järjepidevuse tagamisel peetakse oluliseks Mõniste Kooli, direktori ja õpetajate püsimajäämist. Mehkamaa 360.-aastane hariduslugu on väärtus, mille jätkumise eest tuleb ühiselt hoolt kanda. Vestluses osalejate jaoks on piirkonnas olemasolevad õpetajad oluline kooli tugevuse määraja. Praegused lapsevanemad usaldavad Mõniste Kooli ning uute perede jaoks on kindlus kohaliku koolihariduse järjepidevuses oluline tegur siia elama asumisel. Kool on piirkonna ja kogukonna süda, mille toimimisest peaks vald olema siiralt huvitatud. Leitakse, et hästi toimiva kooli puhul tuleks vallavalitsusel otsuste tegemisel kohalikke inimesi usaldada ja toetada.
Dialoogis osalejad pidasid lasteaia ja kooli juhtimise lahutamist ning tegusa kooli reformimist kunstlikult pealesurutud otsuseks, mis lõhub suhteid ja koostööd. Haridusvõrgu ümberkorraldamisel on jäänud palju küsimusi vastamata, otsuste tegemisel pole väiksemate koolide ettepanekuid arvestatud ning see tekitab umbusaldust kogu muudatuste juhtimise protsessi vastu. Vallavalitsuse jaoks on haridusvõrgu ümberkorralduste aluseks prognoos rahvastiku vähenemise ja vananemise kohta järgmise kümne aasta jooksul ning sellega püütakse eesootavatele muutustele vastata. Maapiirkondades tuleb hoonetele leida mitmekülgseid kasutusviise ning valla eelarvest pole võimalik kõiki maju üleval pidada.
Vajatakse kindlust, et iga kooli omanäolisus ja traditsioonid säilivad ka ühendjuhtimise puhul. Aastatepikkuse koostöö tulemusena toimib Mõnistes kool juba täna põlvkondi ühendava hariduskeskusena. Reformide käigus lõhuti kooli koostöö rahvamaja ja raamatukoguga ning kardetakse, et haridusvõrgu ümberkorraldamisega kaob ka lasteaia ja kooli ühtsus. Kuidas saab selline muudatuste juhtimine kohalikke inimesi hoida ja hariduse kvaliteeti tõsta? Muret teeb, et koolide ühendamise tulemusena on ühe juhi hallata neli kooli, lasteaedade juhil seitse erinevat asutust. Kuidas tagatakse stabiilsus ja kõigi vajadustega arvestamine? Olulist rolli ühendjuhtimise toimimisel nähakse lapsevanematel ja hoolekogudel, kes peavad senisest enam koolielu korraldamises kaasa rääkima. Kogukonna, hoolekogu ja kooli sidus koostöö saab tagada nii kooli kui piirkonna elujõulisuse.
Koostöö vallavalitsusega on tekitanud palju segadust, vastakaid tundeid ja usaldamatust. Vestluses osalejad leidsid, et dialoogiringis kohtumine on täiesti uus lähenemine, mida on pikka aega oodatud. Kahjuks on sellega on vähemalt kaks aastat hiljaks jäädud ja ollakse väsinud eelnevatest ülalt-alla suunatud otsustusprotsessidest, kus kohalike inimeste seisukohti pole kuulda võetud. Need kogemused on jätnud sügavad haavad, mida ei saa ühe dialoogiga lappida. Kultuuri- ja raamatukogude reformi tulemusel ei toimi enam ei rahvamaja ega raamatukogu ning sellel on olnud piirkonna elanike jaoks olulised tagajärjed. Valla juhtimisel tekitab küsimusi pidev ametnike vahetumine, sest vald on suur ja igas nurgas toimuva mõistmine võtab aega. Murelikuks teeb volikogu töö jälgimine, kus on ärgitatud piirkondi omavahel võitlema ja sellega ka koostööd kahjustatud. Nähakse, et valla arengut puudutavate otsuste tegemisel on arvestatud eelkõige Rõuge piirkonna huve ning see süvendab ebaõigluse tunnet. Vestlusringis osalejad tõid esile, et paljud püüded koostööd teha on lõppenud tulemuseta ning sellest on tingitud ka kogukonna otsus, liituda Antsla vallaga.
Vallavalitsuse tasandil on vaja pidevalt leida tasakaal erinevate vaadete, vajaduste ja nõuete, inimlikkuse ja struktuuri vahel ning leida sobivad meetodid juhtimiseks. On kurb, et Mõnistes on jõutud usalduse kaotuseni. Edasise suhtluse ja koostöö puhul tuleb püüda tegutseda nii, et inimesed rohkem haiget ei saaks. Koostööd oleks võimalik teha, kui vallavalitsus kuulaks Mõniste piirkonna inimeste rõõme, muresid ja vajadusi. Praeguses olukorras võiks vallavalitsus mõista, et Mõniste Kooli pole vaja ühendjuhtimise alla viia, sest liitumine Antsla vallaga on juba algatatud ja mitmekordne kooli struktuuri muutmine toob kahju, mitte kasu.
Haridusvõrgu ümberkorraldamisel saaks usaldust kasvatada ausa konkursi korraldamisega ühendasutuste juhtide leidmiseks. Tuleks usaldada kohalikku töökorraldust ning hoida juba ühtselt toimivaid lasteaia ja kooli juhtimisstruktuure, mitte neid lõhkuda.
Usalduse taastamine on võimalik vaid pikaaegse pingutuse tulemusel. Kohalikud elanikud on kaotanud usalduse Rõuge vallavalitsusse ning nende ootused ja lootused on praegu seotud pigem Antsla vallaga liitumisega. Dialoogis osalejate soov on, et neid päriselt ära kuulatakse ja mõistetakse. Kurvaks teeb, et kohalike inimeste vajadust, seista täisväärtusliku elu eest piirkonnas, on kasutatud viha õhutamiseks. Rõuge vallavalitsus peab tõsiselt püüdma parandada kohalike ja omavalitsuse vahelist suhtlemist ning tegutsema selle heaks, et igasse piirkonda tahaks noored pered kolida. Me ei saa praeguses rahvastiku olukorras oodata elanike arvu kasvu, vaid peaksime väärtustama stabiilsust. Kindel elu- ja hariduskorraldus on oluline ka noorte perede jaoks, kes piirkondadesse elama plaanivad tulla. Koostööd saab teha liitmata ja lahutamata, sest uus struktuur ei pane kedagi koostööd tegema, vaid seda saavad teha inimesed. Vestlusringis osalejate seisukohast tuleb usalduse taastamiseks esmalt püüda luua ja taastada suhteid inimeste vahel, rääkida austavalt erinevatest tunnetest ja vajadustest ning kasvatada soojust ja inimlikkust. Kuigi haavad on valusad, püütakse vallavalitsuse ja kogukonna koostöös leida võimalusi järgmisteks ühisteks kohtumisteks.
Dialoogiringist tegi kokkuvõtte Triin Rõõmusoks