Viitina pargi rekonstrueerimise I etapp

Haanja looduspargis asuva kaitsealuse Viitina pargi võib jaotada kaheks eraldiseisvaks osaks - park peahoone lähiümbruses ja üle järve asuv Järvesaare park. Projekti eesmärk on vastavalt Viitina pargi kujundusprojektile (OÜ Hüüp, 2013) viia esimeses etapis ellu mõisa peahoone ümbrusesse planeeritud tööd ja dendroloogilisele inventuurile tuginevad raied kogu pargis.

Eesmärgini viivateks tegevusteks on:

  1. Ajaloolise teede ja katendite seisukorra taastamine - pargi erinevad osad on omavahel ühendatud jalutusteedega. Jalgteede planeerimisel on arvestatud, et pargis tekiks erineva pikkusega jalutusteid, mis läbiksid pargiala. Peahoone esiväljakule on planeeritud katendina kasutada betoonkivi (mõisakivi), et tuua esile hoone erilisust ja lihtsustada esiväljaku hooldamist (553 m2). Mõisakivi on ääristatud betoonist kõnnitee äärekiviga. Ülejäänud peahoone ümbruses olevatel teedel (1723 m2) kasutatakse katendina sõelutud kruusa. Kruus on piirkonnale omane materjal ja teekattena maastikupargile kohane. Teekatte paremaks hooldamiseks on jalgteede serva planeeritud püsipuidust teepiire. Teede taastamine on oluline, sest raiemahust sõltuvalt rikutakse raiejäätmete ja raiutud puude kokku- ja väljaveoga olemasolevate teede seisukord.
  2. Peahoone lähiümbrusesse rekonstrueerimine, välja arvatud peahoone tagaväljak. Peahoone esiväljak on planeeritud uue kujunduslahendusega. Arvestades, et täna on peahoone esine üsna tihedalt täis istutatud roose on uue kujunduslahendusega  kavandatud roosidele ühtsed laiemad istutusalad, mis on ääristatud regulaarse teedevõrguga. Ühtses peenras on roosidele paremad kasvutingimused ja hooldada on peenraid lihtsam. Rooside servaaladele on planeeritud madalakasvulisi põõsaid ja püsikuid, mis on dekoratiivsed enne kui hakkavad õitsema roosid.
  3. Istepinkide paigaldamine - Alale planeeritud väikevormide (nt istepingid) aluseks on säilinud ajaloolised fotod seni Eesti parkides kasutuses olnud väikevormidest. Pinkide asukohtade valikul on arvestatud parimate tekkivate vaadetega ja olemasolevate puude asukohtadega.
  4. Dendroloogilisele inventuurile tuginevad puude-(656 tk) ja võsaraie (19976 m2) ning võrahooldus (30 puud), et säilitada pargi elurikkust.

Projekti finantseerivad Ühtekuuluvusfond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Ühtekuuluvusfond toetab projekti elluviimist 160 907,52 euroga (85% projekti kogueelarvest).

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus moodustab 15% projekti kogueelarvest, so 28 395,44 eurot.

Projekti tegevusi alustatakse 1. märtsil 2015 ja projekt lõpeb 21. novembril 2016.