TÜ seireuuring: koroona läbipõdemine ei pruugi anda pikaajalist kaitset

Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu äsja lõppenud etapi tulemustest selgub, et kui aja jooksul kipub koroona läbipõdemisest saadud immuunsus vähenema, siis vaktsineerimisest saadavad antikehad püsivad palju paremini.

Seekordne seireetapp näitas, et koroonaviirusevastased antikehad on olemas ligi 90%-l täisealistest. Seejuures on antikehade levimus nii vanuseti kui ka sooti ühtlane. Küll aga võib märgata, et kui vaktsineeritutest olid antikehad peaaegu kõigil, siis läbipõdenutest 77%-l.

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda kommenteeris ERRi teadusuudiste portaalile Novaator, et selline vahe võib rääkida kahest asjast. „Võib-olla põdesid inimesed haiguse läbi esimese või teise laine ajal ning antikehade pakutav kaitse on praeguseks kadunud. Ent samas võib omikron kulgeda paljudel juhtudel nii kergesti, et kaitsvat antikehade taset ei pruugigi tekkida," tõdes Kalda. Täpsema pildi saamine nõuab täiendavaid uuringuid.

Kalda sõnul võib neist tulemustest järeldada, et aja jooksul kipub koroona läbipõdemisest saadud immuunsus vähenema. „Selleks, et immuunvastus püsiks stabiilsem ja tugevam, on vaktsineerimine vajalik ka pärast haiguse läbipõdemist," selgitas Kalda. Neist, kes pole vaktsineeritud ega ka enda teada koroonat põdenud, olid uuringu andmeil antikehadega ligi 40%.

Uuringu käigus hinnati ka nakkuse levimust erineva vaktsineeritusega rühmades. Selgus, et tõhustusdoosi saanute seas oli nakatumine viiendiku võrra väiksem kui kahe doosiga vaktsineeritutel ning kaks korda väiksem kui vaktsineerimata ja varem haigust põdemata inimestel. Nii on nendest täisealistest, kes pole varem haigust põdenud ja on ikka veel vaktsineerimata, nakatunud praegu hinnanguliselt 21% ehk keskmiselt iga viies.

Kokku testiti seireuuringu käigus juhuvalimi alusel 9.–19. märtsini 2369 täisealist inimest.

Allikas: Tartu Ülikool