Ajalugu

Vaade Rõugele mõisa poolt 1930-ndatel

 

Praeguse Rõuge ala kuulus ajaloolise Ugandi maakonna Vagatavalve kihelkonda, mis oli üks tihedamalt asustatud territooriume praeguse Eesti alal. 1783. a moodustati praegune Rõuge kihelkond, üks 8-st Võru maakonna kihelkonnast. Varasemad teated Rõuge mõisa kohta pärinevad 1544. a, mil see kuulus koos Nursi, Sõmerpalu ja Kärgula mõisatega Georg Kursile. Teda peetakse ka Rõuge kiriku finantseerijaks 16. sajandi keskpaiku. Seda aega loetakse ka kirikukihelkonna tekkimiseks.
Rõuge mõis käis käest kätte küll pärimise, küll varanduse saamise näol ja ka pankrotistunud mõisa ostmise teel. Viimaseks Rõuge mõisa omanikuks oli C.H. Samson v. Himmelstiern. Peale tema surma pärisid mõisa tema lapsed.
19. saj. viimaseks aastakümneks oli Rõuge mõisast kujunenud agrotööstuslik kompleks, nagu paljudest teistestki mõisatest. Seal töötas õlleköök, villavabrik, saeveskid, jahuveski, meierei, telliselööv, tõrva- ja söeahi. 20. sajandi algul lisandus neile aedviljakonservivabrik, mille baasil 1906. a loodi firma "Gärtnerei Rauge". Rõugele kuulus Muhkametsa karjamõis.
Pärast 1920 a maareformi omandas Friedrich Samson v. Himmelstiern mõisakeskuses õllevabriku, juurviljahoidla ja põllumaa, kokku 35 ha Elukohaks ostis ta Jaani-Peebu koolimaja koos 58 ha maaga. Seal elas Samsonite pere 1939. aastani.

 

Allikas: Rõuge Valla Põhimäärus.